Rahutud jalad (restless legs syndrome, RLS)

Kirjeldus

Rahutute jalgade sündroom (RLS) on seisund, mille korral tekib jalgades, harvemini kätes ebamugav, kirglev ja vahel isegi valulik tunne ning vastupandamatu vajadus neid liigutada. Tunnetised süvenevad tavaliselt puhkeolekus (istudes või lamades), eriti õhtuti ja öösel, ning paranevad ajutiselt liikumisega.

Rahutute jalgade sündroom on neuroloogiline häire, mis avaldub just öisel ajal või puhkamisel. Kere neuronites tekivad signaalid, mis esile kutsuvad ebamugavaid tundeid, mida kirjeldatakse kui kihelmist, sügelist, torkimist või survet. See tekib tänu dopamiini – aju kemikaali, mis kontrollib liigutusi – tasakaalutusest või selle tootmise ajastuse muutumisele. Liikumisega aju saab lühiajaliselt “hõivatud” ja ebamugavad tunded vaibuvad.

Primaarne (põhjust teadmata) RLS
  • Pärilik faktor – sageli algab noore eas ja võib perekonnas levida.
  • Aju dopamiini taseme muutused või aju selle tundlikkus.
Sekundaarne (teise haiguse tõttu tekkinud) RLS
  • Rauda puudus või rauavaru häired – raud on oluline dopamiini tootmisel.
  • Rasedus, eriti kolmandas trimestris (sümptomid kaovad sageli sünnituse järel).
  • Kroonine neerupuudulikkus ja dialüüs.
  • Neuropaatia (närvi kahjustus), nt suhkurtõve tõttu.
  • Mõned ravimid, nt antidepressandid, antiallergilised ravimid või leevendavad oksendamist.
  • Parkinsoni tõbi.
Elustiili tegurid, mis võivad sümptomeid esile kutsuda või süvendada
  • Kofeiini (kohv, tee, energiajook) või alkoholi tarbimine.
  • Nikotiini tarvitamine.
  • Päevane liikumatus ja liigne istumine.
  • Väsimus ja une puudus.
  • Stress ja ärevus.

Enne arsti juurde pöördumist võid proovida järgmisi meetmeid, et leevendada ebamugavaid tundeid:

  • Liikumine ja venitamine: Tegemõõdukas jalge- ja säärelihaste venitus enne magamaminemist. Kui tunne tekib, tõuse ja kõnni mõni minut.
  • Massaaž ja kompressid: Sääre- ja jalalihaste kerge massaaž. Proovi vaheldumisi külma ja sooja kompressi või sooja vanni/vett enne magama minekut.
  • Hügieen une jaoks: Loo regulaarne und ettevalmistav rutiin (nt loe raamatut, kuula rahustavat muusikat). Püüa magada piisavalt.
  • Toitumine ja joogivedelikud: Vähenda või välista kofeiini ja alkoholi, eriti õhtuti. Söö tasakaalukalt toitu, mis sisaldab rauda, magneesiumi ja foolhappeid (nt rohelisi lehtköögivilju, pähkleid, teravilju).
  • Hõõrumine ja distraktsioon: Säärtelihaste hõõrumine võib aidata. Püüa oma tähelepanu mujale suunata, nt loe huvitavat raamatut või mängi mõnd mõtteid nõudvat mängu.
  • Positsiooni muutmine: Magamise ajal proovi põlved allapoole asetada väikese patja abil.

Oluline: Ära võta ravimeid ilma arsti konsultatsioonita. Mõned valuvaigistid võivad põhjustada sõltuvust ja muuta RLS-i aja jooksul hullemaks.

Kohene meditsiiniline konsultatsioon on vajalik, kui:
  • Sümptomid on nii tugevad, et takistavad igapäevast tegevust või ööset und vähemalt kolm korda nädalas.
  • Unehäired viivad päevase väsimuseni, keskkonnamuutusteni või depressiooni tunnusteni.
  • Rahutustunne esineb ka päeval istumise ajal, nt tööl, kinos või autos sõites.
  • Ebamugavustunne muutub valulikuks.
  • Liigutamata jätmise käigus tekib intensiivne valu.
  • Oled rase ja sümptomid häirivad su une ja heaolu.
Pöördu kindlasti perearsti või neuroloogi poole, kui:
  • Kodus kasutatavad meetodid ei aita piisavalt.
  • Kahtlustad raua või muude vitamiinide puudust.
  • Sümptomid ilmusid pärast uue ravimi võtmise algust.
  • Sul on teadaolev krooniline haigus (nt neerupuudulikkus, suhkurtõbi).
  • Rahutustunne hakkab levima ka kätele või teistesse kehaosadesse.