Kortisool süljes
Kortisooli määramine süljest on mittetünniv uuring, mis aitab hinnada stressihormooni kortisooli taset organismis. Süljest kortisooli analüüs võimaldab tuvastada hormonaalseid häireid, mis on seotud nii kroonilise stressi kui ka neerupealiste talitlushäiretega, pakkudes mugava ja psühholoogiliselt vähem stressirohke alternatiivi vereproovile.
- Kortisool on glükokortikoidne hormoon, mida toodavad neerupealised.
- See reguleerib ainevahetust, immuunsüsteemi ja organismi stressireaktsiooni.
- Selle tase organismis muutub ööpäevase rütmi (tsirkadiaanrütmi) järgi, olles kõrgeim hommikul ja madalaim õhtul.
- Süljest kortisooli mõõtmine on mittetünniv meetod, mis võimaldab hinnata vaba (biologiliselt aktiivset) kortisooli taset.
- See kajastab paremini kroonilist hormonaalset tasakaalu ja stressitaset kui üksik vereanalüüs.
- Meetod on eriti sobilik lastel või patsientidel, kellel on hirm vereloovutuse ees.
- Enne proovi võtmist tuleb vältida söömist, joomist ja hambapesu vähemalt 30 minutit.
- Tuleb vältida suitsetamist ja närimiskummi kasutamist.
- Arst võib paluda peatada teatud ravimid (nt kortikosteroidid), mis võivad tulemust mõjutada.
- Oluline on jälgida tavaelu ja vältida erakorralist füüsilist või emotsionaalset stressi proovivõtupäeval.
- Proov võetakse tavaliselt korraga või mitu korda päeva jooksul (nt hommikul ja õhtul) tsirkadiaanrütmi hindamiseks.
- Patsient imeb spetsiaalset steriilset süljenõelu või tampooni 2-3 minutit, kuni see on piisavalt niiske.
- Proov asetatakse spetsiaalsesse anumasse ja transporditakse laborisse.
- Protsess on kiire, lihtne ja valut.
- Cushingi sündroom (liigne kortisooli tootmine).
- Krooniline stress (psühholoogiline või füüsiline).
- Rasvumus.
- Depressioon ja ärevushäired.
- Põletikulised haigused.
- Pikaajaline glükokortikoidravi (nt prednisoloon).
- Rasedus.
- Tõsised infektsioonihaigused.
- Unetus või häired une tsüklis.
- Liigne alkoholi tarbimine.
- Addisoni tõbi (autoimmuunne neerupealiste kahjustus).
- Neerupealiste infektsioonid (nt tuberkuloos).
- Neerupealiste kirurgiline eemaldamine.
- Hüpofüüsi talitlushäired (sekundaarne neerupealiste puudulikkus).
- Krooniline väsimussündroom.
- Pikaajane steroidravimi äkiline katkestamine.
- Kilpnäärme alatalitlus.
- Cushingi sündroomi sümptomid (kaalutõus, "kuu" nägu, lihasnõrkus, vereksis).
- Addisoni tõve sümptomid (krooniline väsimus, kaalulangus, hüpotensioon, nahahüperpigmentatsioon).
- Hüperandrogenism naistel (akne, hirsutism).
- Kroonilise stressi, põletikulise reaktsiooni või põletushaiguste monitooring.
- Põletikuliste haiguste (nt reumatoidartriit) seire.
- Burn-out'i või kroonilise väsimuse sündroomi diagnostika.
- Uuringu vajaduse hindamiseks ja tulemuste interpretatsiooniks on soovitatav pöörduda endokrinoloogi (siseseeretehaiguste arsti) või perearsti juurde.
| Üldine | Normaalväärtused sõltuvad oluliselt proovi võtmise ajast (tsirkadiaanrütmist) ja kasutatavast analüüsimeetodist. Alljärgnevad on orienteeruvad väärtused nanomoolides liitri kohta (nmol/L). |
|---|---|
| Meestele | Homikune (kell 7-9) norm: 3.7–9.5 nmol/L. Õhtune (kell 22-24) norm: 1.2–3.0 nmol/L. |
| Naistele | Normid on sarnased meestega: Homikune: 3.7–9.5 nmol/L, Õhtune: 1.2–3.0 nmol/L. Raseduse ajal võivad väärtused olla muutunud. |
Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?
Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.
Kortisool süljes tõuseb
2Kortisool süljes langeb
3Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!