Vihahoog
Kirjeldus
Vihahoog on äkiline ja tihti kontrollimatut tugeva viha väljendamine, mis võib kaasneda sõnalise või füüsilise agressiooniga.
Vihahoog on emotsionaalne reaktsioon, mille käigus ärrituse või frustratsiooni tase ületab isiku hetkeoskuse sellega toime tulla. Ajus käivitub stressireaktsioon ('võitle või põgene'), mis vabastab hormoone nagu adrenaliin ja kortisool. See põhjustab kehalisi muutusi: südame löögisageduse ja vererõhu tõus, lihaste pingestumine ja hingamise kiirenemine. Hoog võib olla reaktsioon tegelikule või kujutletavale äpardusele, ebaõiglusele või ohule.
- Pidev stress või ärevus
- Väsimus ja unehäired
- Frustratsioon keerulistes olukordades (nt töö, suhted)
- Tunnete mahasurumine pikka aega
- Mõned isiksuseomadused (nt impulsiivsus, kõrge nõudlikkus endale)
- Ärevushäired
- Depressioon (võib väljenduda ärrituvusena)
- Traumajärgne stressihäire (PTSD)
- Düsforiline meeleoluhäire (PMDD)
- Impulsiivsust kontrolliv häire (IED)
- Mõned neuroloogilised seisundid
- Mõned kroonilised valuhäired
- Hormonaalsed kõikumised
- Mõnede ravimite või ainete kõrvalmõjud (nt steroidid, alkohol)
Enne hoogu: Õpi tundma hoogu eelnevaid märke (pinge kehas, kiirenenud mõtted). Proovi hetkega enne reageerimist (nt loe 10-ni, sügav hinga). Tõmba end hetkeks olukorrast välja. Hoogu ajal: Kui ohutu, lahku olukorrast. Püüa suunata energiat füüsilisse tegevusse (nt jalutuskäik, padja lömastamine). Hoogu järel: Analüüsi, mis hoogu käivitaski. Väljenda oma tundeid rahulikult, kui ollakse valmis kuulama. Rakenda lõdvestumistehnikaid (hingamisharjutused, mindfulness). Vähenda stressi regulaarselt (spordi, hobide kaudu). Piira alkoholi ja kofeiini tarbimist.
- Vihahoog viib enda või teiste füüsilise ohustamiseni.
- Kaasneb ohtlik käitumine (nt sõiduki juhitimine vihas, relva kasutamine).
- Inimene on psühhootiline (näeb või kuuleb midagi, mida teised ei näe).
- Kaasneb enesetapu mõtteavaldus või kavatsus.
- Hoogud on sagedased, intensiivsed ja häirivad igapäevaelu (töö, suhted).
- Sa ei suuda hoogusid kontrollida, hoolimata enda pingutustest.
- Vihahoogud tekivad alkoholi või uimastite mõjul või pärast nende kasutamist.
- Hoogudele järgneb sügav häbi, süütunne või depressioon.
- Kaasnevad muud murettekitavad sümptomid nagu unetuse muutus, söögiisude muutus, ärevus.
- Kahtlus aluseks olevast haigusest (nt depressioon, ärevushäire).