Meeleolu kõikumised
Kirjeldus
Meeleolu kõikumised on kiired ja tihti ettearvamatud emotsionaalsed muutused, kus hea tuju võib järsult asenduda masenduse, ärritatuse või ärevusega. See võib olla nii normaalne elu osa kui ka põhjalikumate terviseprobleemide märk.
Meeleolu kõikumised on tuju, enesetunde ja emotsioonide kiired muutused, mis võivad toimuda tunnist tunnini või päevast päeva. Need on seotud aju keemiliste ühendite (nt serotoniini, dopamiini) tasakaalustamatusega ja hormonaalsete muutustega. Keha võib sel moel reageerida erinevatele sisemistele ja välistele faktoritele, alates stressist kuni tõsiste meditsiiniliste seisunditeni. Emotsionaalne tasakaalutus võib segada igapäevaelu, suhteid ja enesetunnet.
- Stress ja ülepinge (näiteks töö- või pereprobleemid)
- Une- ja puhkepuudus
- Hormonaalsed muutused (näiteks menstruatsioonitsükkel, rasedus, menopaus)
- Toitumisharjumused või kofeiini/alkoholi liigtarbimine
- Teatud ravimite kõrvaltoimed
- Väsimus ja füüsiline kurnatus
- Ärevushäired või depressioon
- Bipolaarne häire (maniaalne-depressiivne psühhoos)
- Kilpnäärme talitlushäired
- Eelmenstruaalsündroom (PMS) või eelmenstruaalse düsfoorilise häire (PMDD)
- Ajutrauma või neuroloogilised häired
- Kroonilised valuhäired või muud pikaajalised haigused
- Sõltuvushäired
Kui meeleolumuutused on kerged ja seotud stressi või elustiiliga, võivad aidata järgmised sammud:
1. Korrapärane eluviis: Püüa säilitada regulaarne une- ja ärkamise graafik ning süüa tasakaalustatult.
2. Füüsiline aktiivsus: Regulaarne liikumine (nt kiirkõnd, jõusaal, joga) vabastab endorfiine, mis parandavad tuju.
3. Stressihaldus: Proovi lõõgastustehnikaid nagu sügav hingamine, meditatsioon või mindfulness.
4. Päevik: Kirjuta oma tujude ja nende võimalike põhjuste kohta, et tuvastada mustreid ja ärritajaid.
5. Sotsiaalne tugi: Räägi usaldusväärse sõbra või pereliikmega oma tunnetest.
6. Välti ärritajaid: Püüa vähendada kofeiini, alkoholi ja töötlemata toitude tarbimist.
7. Ravimite ülevaatus: Konsulteeri arstiga, kui kahtlustad, et põhjuseks võivad olla mingi ravimi kõrvaltoimed. Ära muuda ise ravimite annust ega võtmist.
- Enesetapumõtete või enesevigastamise kavatsuste tekkimine.
- Psühhootilised sümptomid: hallutsinatsioonid (nägemine või kuulmine sellist, mida teised ei näe/kuule) või luulud.
- Meeleolu kõikumised on nii tugevad, et segavad võimet täita igapäevaseid ülesandeid (tööl käia, enda eest hoolitseda).
- Meeleolumuutustega kaasneb segadus, krambid või teadvuse kaotamine.
- Järsud ja väga tugevad ärevushood või paanikahood.
- Tunne, et sa ei suuda oma emotsioone kontrollida ja kardad endale või teistele kahju teha.
- Meeleolu kõikumised kestavad pikemat aega (üle kahe nädala) ja ei parane ise ega elustiili muutmisega.
- Muutused on seotud uue ravimi alustamisega.
- Kaasnevad muud sümptomid nagu pidev väsimus, kaalumuutus (kaotamine või suurenemine), uneprobleemid või südamepekslemine.
- Meeleolumuutused oluliselt mõjutavad su suhteid või sotsiaalset elu.
- Sul on kahtlus hormonaalses tasakaalutus (nt kilpnäärme talitlushäire) või perekonnas on psüühikahäireid.