Valulised liigesed

Kirjeldus

Liigese valu on tavaline tundmus, mis võib tekkida ühe või mitme liigese piirkonnas. See võib olla terav ja lühiajaline või krooniline ja pidev, mõjutades igapäevast tegevust ja elukvaliteeti.

Valulised liigesed ehk artralgia on valu, mis on lokaliseerunud liigesesse – kohta, kus kaks luud ühinevad. See valu võib pärineda liigesekapslist, luudest, kõhrdest, sidemetest, kõõlustest või ümbritsevatest lihastest. Valu võib olla terav, nõelav, tuikav või ühetaoline, ning seda võib kaasata jäikus, turse, punetus või liikumispiirang. Organism reageerib nii trauma, põletiku või kulumise tagajärjel, mis ärritab liigese piirkonnas asuvaid närvirakke, tekitades valutunde.

Sagedased ja enamasti ohutud põhjused
  • Liigpingutus või kerge tursed pärast füüsilist aktiivsust (nt uus harjutus).
  • Vanusega seotud liigese kulumine (osteoartriit).
  • Lihaspinge või valed liikumisharjumused.
  • Kerged põletikulised reaktsioonid viirushaiguste (nt gripp) ajal.
  • Stress või väsimus, mis võib süvendada valutunde.
Tõsisemad haigused või hoiatusmärgid
  • Autoimmuunhaigused nagu reumatoidartriit, lupsus või podagra, kus immuunsüsteem ründab liigeseid.
  • Põletikulised artriidi vormid (nt infektiivne artriit, mida põhjustavad bakterid või viirused).
  • Metaboolsed häired nagu podagra (kus kusete kristallid kogunevad liigestesse).
  • Luude või liigeste struktuursed kahjustused (nt meniskuse rebend, sidemete venitused).
  • Mõned süsteemsed infektsioonid (nt Lyma borelioos).
  • Harvemini kasvajad või vähk, mis võivad mõjutada liigeseid või ümbritsevaid kudesid.

Enne arsti juurde minekut võid proovida järgmisi meetodeid, et leevendada valu ja paranemist kiirendada:

1. Puhka liigest: Välti tegevusi, mis valutunnet süvendavad. Kasuta liigese toetamiseks sidemeid või käepuude, kui vajalik.

2. Jahtumine või soojendamine: Esimestel 48 tunnil pärast traumat või ägeda põletiku korral rakenda liigesele jahtu (nt jääkott) 15-20 minutiks mitu korda päevas, et vähendada turse ja valu. Kroonilise või jäikuse korral võib soe dušš või kuumad pakud lihaseid lõdvendada ja vereringet parandada.

3. Kerge liikumine: Pärast terava faasi möödumist hoida liigest liikumas kergete harjutustega, et vältida jäikust.

4. Vaba müügist saadavad valuvaigistid: Parasetamool võib leevendada valu. Mittesteroidsed põletikuvastased vahendid (NSAID-id), nagu ibuprofeen või naprokseen, aitavad nii valu kui põletiku korral (järgige tootja soovitusi ja arvestage võimalike kõrvaltoimetega).

5. Kõrgemale asendamine: Kui liiges on turvil, tõsta seda südame kõrgusele, et vähendada turse.

6. Tervislik eluviis: Püsige normaalkaalus, et vähendada koormust liigestele. Tasakaalustatud toitumine, mis sisaldab omega-3 rasvhappeid, võib aidata põletikuvastaselt.

Kiire meditsiiniline abi on vajalik (kutsuge kiirabi või minge EMOsse), kui:
  • Valu tekkis äkkselt pärast tõsist traumat (nt kukkumine, õnnetus).
  • Liiges on visuaalselt deformeerunud.
  • Teil on kõrge palavik (>38.5°C) koos liigese valuga ja punetuse/tursedega.
  • Liigese valu on äärmiselt tugev ja takistab liikumist täielikult.
  • Tekivad närvimärgid, nagu halvatus, tunnetuse kaotus liikmes või kontrolli kaotus soolestiku/põie üle.
Pöörduge perearsti või reumatoloogi poole plaanilises korras, kui:
  • Valu ja jäikus kestavad kauem kui 2-3 nädalat ilma paranemiseta.
  • Liiges on pidevalt turvil, punetav või soe puudutamisele.
  • Valuga kaasnevad muud sümptomid nagu pidev väsimus, nahalööve, kaalulangus või öine higistamine.
  • Teil on mitu valulist liigest korraga (eriti väikestes liigestes nagu käed ja jalad).
  • Kodused ravimeetodid ei anna leevendust või sümptomid halvenevad.