Valukoala piin
Kirjeldus
Valukoala piin on ebamugav või valulik tunne rinna kesk- või vasakpoolses piirkonnas. See võib olla terav, läbitungiv, survetunne või hoopis tuhm ja piinuav.
Valukoala piin on sümptom, mis kirjeldab igasugust valu või ebamugavust rindkeres, tavaliselt südame kohal või selle läheduses. See ei pruugi olla tingitud südameprobleemidest. Valu võib tekkida südame lihaskoe, veresoonte, kopsude, söögitoru, lihaste või luude ärritumise tõttu. Keha kasutab valu selle piirkonna närvide kaudu sümptomi edastamiseks ajju, mis tekitab valutunde. See on keha hoiatussignaal, mis näitab, et mõni süsteem võib olla häiritud või vigastatud.
- Lihaspinge või ärevus (võib põhjustada survetunnet või pistet)
- Kõhutäis või kõhupuhitus (gaasid võivad tekitada survetunnet allpool rinnakorvi)
- Lihasvalu rindkere piirkonnas tugeva trenni või köha tõttu
- Kostokondriit (rindkere luukõhre põletik) – valu on tavaliselt lokaliseeritud ja see valub puudutamisel
- Ärevus või paanikahood (võib kaasneda kiire südamepeksmise, hingelduse ja hirmutundega)
- Angina pectoris või südameinfarkt (infarkt) – survetunne rindus, mis võib kiirguda kätte, kaela või lõuga
- Kopsuemboolia (veresoonte ummistus kopsus) – äkiline terav valu, mis halveneb hingamisel
- Aordi lõhenemine või aneureesm – väga äkiline, kiskuv valu, mis võib tunda nagu rebend või lõikamine seljas
- Perikardiit (südame väliskesta põletik) – terav või läbitungiv valu, mis halveneb lamamisel
- Söögitoru probleemid (nt gastroösofageaalne reflukshaigus) – põletav valu, mis tõuseb üles ja on seotud söömisega
Kui valu on kerge ja ilma ohtlike lisasümptomiteta, võite proovida järgmist: Puhkage – istuge või laske seljal, võimalusel tõstke jalad. Joo selgeid vedelikke. Võtke välja ärritavad tegurid nagu kohv, alkohol või suitsetamine. Ärevuse korral proovige sügavalt hingata või mediteerida. Võite ka proovida vabalt müügil olevaid magusa- või happesusevastaseid preparaate, kui kahtlustate seedetrakti probleeme (nt refluksi). Ärge võtke aspiriini või muid verd vedendavaid ravimeid, kui arvate, et tegemist võib olla südameinfarktiga, kui seda pole arst soovitanud.
- Äkiline, tugev valu või survetunne rindus, mis ei lõpe paaril minutil.
- Valu, mis levib (kiirgub) õlale, kätte, kaelale, lõuale või selga.
- Valu kaasneb lühialalisuse, hingelduse, tugeva higistamise, iivelduse või oksendamisega.
- Tunnete ärevust või hirmu, et "see on midagi väga halba".
- Teie pulss on kiire või ebaregulaarne ning teil on peapööritus või te kaotate teadvuse.
- Valukoala piin, mis esineb esimest korda või muutub sagedasemaks/tugevamaks.
- Kerge või mõõdukas valu, mis kestab mitu päeva ja ei parane puhkamisega.
- Valu, mis tekib füüsilise koormuse ajal ja rahuneb puhkamisega (võib olla angina märk).
- Valu, mis on seotud palaviku, külmavärinatega või köhaga kollase või rohelise lima väljutamisega.