Sagedane tsüanoos
Kirjeldus
Tsüanoos on nahk või limaskestade sinakas või lillakas värvus, mida põhjustab veres hapnikuvaegus. Kui see esineb sageli, võib see olla märk kroonilisest hapnikupuudusest.
Tsüanoos on meditsiiniline seisund, kus nahk, huuled või küüned muutuvad sinakaks või lillakaks. See toimub siis, kui vere punaverelibledes on liiga vähe hapnikku või kui veres on suurenenud kogus desoksügeneeritud hemoglobiini. Hapnikuvaene veri on tumedama punase värvusega, mis läbi naha näib sinisena. Sagedane tsüanoos näitab, et hapnikuvarustus kehas on korduvalt häiritud, mis võib olla seotud südame, kopsude või vereringe probleemidega.
- Külm: Ajutine tsüanoos sõrmedes või näol külma käes käimisel.
- Kõrgmägironimine: Hapnikuvaegus õhukesel õhul võib põhjustada tsüanoosi.
- Vastsündinute füsioloogiline tsüanoos: Mõnel vastsündinul võib olla ajutine tsüanoos kätes ja jalgades (akrotsüanoos), mis tavaliselt kaob ise.
- Kopsuhaigused: Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), astma, kopsufibroos või kopsuemboolia.
- Südamehaigused: Kaasasündinud südamepuudulikkus, südameklapi defektid või südamepuudulikkus, mis põhjustavad vere ringluse häireid.
- Keskendumishäired: Keha võimetus hapnikku tõhusalt kasutada, näiteks methemoglobiinemia (veremürgitus) või muud hemoglobiini anomaaliad.
- Keskendumishäired: Keha võimetus hapnikku tõhusalt kasutada, näiteks methemoglobiinemia (veremürgitus) või muud hemoglobiini anomaaliad.
- Krooniline respiratoorne puudulikkus: Pikaajalised hingamisteede või kopsude probleemid.
Kui tsüanoos on kerge ja seotud näiteks külmaga, võib aidata soojendamine. Siiski, kuna sagedane tsüanoos võib olla tõsise haiguse märk, ei ole koduseid ravi meetodeid, mis asendaksid arsti konsultatsiooni. Enne arsti külastust on oluline:
- Vältida suitsetamist ja passiivset suitsu.
- Puhata ja vältida füüsilist ülepingutust.
- Järgida korralikku südame- ja kopsutervise toetavat eluviisi, kui arst on selle ette kirjutanud.
- Võtta ravimeid vastavalt arsti ettekirjutusele.
- Märkida alla, millal ja missugustel asjaoludel tsüanoos esineb (nt pärast füüsilist koormust, puhkeolekus), et aidata arstil diagnoosi teha.
- Äkiline ja tugev tsüanoos näos, huultel või keha ülemises osas.
- Tsüanoos, millega kaasneb raskesti hingamine, lämbumistunne või hingamispuudulikkus.
- Rindkerevalu või tugev peavalu.
- Segasus, uimasus, väsimus või teadvuse kaotus.
- Kiire või ebaregulaarne pulss.
- Tsüanoos lapse või vastsündinul (eriti kui see on uus või halvenev sümptom).
- Kõrge palavik tsüanoosiga koos.