Verejooksuhäirete uuringud

Kirjeldav

Normaalsed väärtused

Verejooksuhäirete uuringute normid

Üldine

NB! Normväärtused võivad laborite vahel erineda. Alati tõlgendada koos arstiga.

Mehed

APTT: 25-35 sekundit, INR: 0.9-1.2 (ravita patsiendi puhul), Trombiini aeg: 14-19 sekundit, Fibrinogeen: 2-4 g/L

Naised

APTT: 25-35 sekundit, INR: 0.9-1.2 (ravita patsiendi puhul), Trombiini aeg: 14-19 sekundit, Fibrinogeen: 2-4 g/L (rasedusel võib tõusta)

Näitaja kohta

Verejooksuhäirete uuringud ehk koagulogramm on laboratoorsete meetodite kogum, mille eesmärk on hinnata vere hüübimise protsessi ja tuvastada võimalikke kõrvalekaldeid, mis võivad põhjustada liigset verejooksu või tromboosi. Need testid on olulised nii haiguste diagnostikas kui ravimite (nt antikoagulantide) mõju jälgimisel.

Mis on verejooksuhäirete uuringud?

Funktsioon

Hindab vere hüübimise (koagulatsiooni) võimet
Võimaldab tuvastada veritsus- või trombohäireid
Kasutatakse ravimite (nt varfariini) mõju kontrollimiseks

Tüübid

Põhiuuring (nt APTT, Trombiini aeg, INR)
Spetsiifilised faktoriuuringud
Trombotsüütide funktsiooni testid
D-dimeeri test fibrinoliisi hindamiseks

Ettevalmistus ja protseduur

Ettevalmistus

Uuring tehakse tavaliselt hommikul tühja kõhuga.
Oluline on teatada arstile kõikidest kasutatavatest ravimitest, eriti antikoagulantidest (nt Aspirin, Warfariin).
Stress ja füüsiline koormus võivad tulemusi mõjutada.

Protseduur

Veri võetakse tavaliselt küünarnukikaare veenist.
Proov paigaldatakse spetsiaalsesse koagulatsioonile torusse, mis sisaldab antikoagulanti (naatriumtsitraati).
Proov analüüsitakse spetsiaalsetes koagulomeetrites, mis mõõdavad erinevate hüübimisfaktorite aktiivsust.

Pikenenud hüübimisaeg (nt APTT, INR) – verejooksuhäire oht

Kaasasündinud haigused

Hemofiilia (faktori VIII või IX puudus)
von Willebrandi tõbi
Muud haruldased hüübimisfaktorite puudulikkused

Soetatud põhjused

Maksakahjustus (maks sünteesib hüübimisfaktoreid)
D-vitamiini puudus
Antikoagulantravi (Warfariin, Hepariin)
KOOL-s (krooniline maksapuudulikkus)
Autoimmuunhaigused

Lühenenud hüübimisaeg – tromboosi oht

Füsioloogilised seisundid

Rasedus
Vanus
Pärast operatsiooni või trauma

Haigused ja seisundid

Trombofilia (kaasasündinud kalduvus tromboosile)
Põletikulised haigused
Vähk
Nefroottiline sündroom
Suitsetamine

Indikatsioonid: millal tehakse verejooksuhäirete uuringuid?

Kliinilised sümptomid

Põhjendamatu verejooks (igemed, nina, sininarmid)
Sagedased trombid (sügavenete tromboos)
Enne ja pärast suuri operatsioone
Perekondlik anamnees verejooksuhäiretega

Ravi jälgimine

Antikoagulantravi (nt Warfariini, DOAK-ide) monitorring
Hepariiniravi kontroll

Spetsialistid, kes määravad uuringu

Hematoloog (verehaiguste eriarst)
Sisehaiguste arst
Kirurg
Perearst

Seotud uuringud

Seotud haigused

Hemofiilia A 85% Hemofiilia B 85% Von Willebrandi tõbi 80% Trombotsütopeenia 75% Idiopaatiline trombotsütopeeniline purpura (ITP) 70% Trombootiline trombotsütopeeniline purpura (TTP) 65% Hemolüütiline ureemiline sündroom (HUS) 60% Hajus intravaskulaarne koagulatsioon (DIC) 55%

Otsi näitajat

11-dehidrotromboksaani B2 11-deoksükortisool 13q deletsiooni uuring 14-3-3 valk CSF-is 16-alfa-hüdroksüestron 17-alfa-hüdroksüprogesteroon 17-hüdroksüprogesteroon 1q amplifikatsiooni uuring 2-hüdroksüestrioon 2-metoksüestron 2-tunnine glükoositaluvuse test 216 toidu intolerantsuse uuring 24 tunni uriinikreatiinini tase 24-tunnine Holteri monitorimine 24-tunnine pH-meetria 24-tunnine uriinalbumiin 24-tunnine uriini fosfor 24-tunnine uriini kaalium 24-tunnine uriini tsüstiin 24-tunnine uriini valkproteiin