Kõrvast verejooks
Kirjeldus
Kõrvast verejooks ehk otorragia on veri või verine eritis, mis tuleb välis- või keskkõrvast. See võib olla nii pehme tilkamine kui ka märkimisväärne voog. Kuigi mõnel juhul on põhjus kerge, võib see olla ka tõsise terviseprobleemi märk.
Kõrvast verejooks on vere väljavool kõrva anatoomilistest struktuuridest. Veri võib pärineda väliskõrva (kõrvakäik või kõrvalet), kõrvadrummlist või keskkõrvast. Väliskõrva nahk on tundlik ja kerge kahjustada, põhjustades kerget verejooksu. Kui veri tuleb sügavamalt, näiteks kõrvadrummlit läbides, võib see viidata trauma, infektsiooni või muule tõsisemale seisundile. Organism püüab kahjustatud veresooni sulgeda, kuid põhjalik hindamine on oluline, et välistada eluohtlikke põhjusi.
- Väliskõrva naha kahjustus (nt kõrvapuikade, sõrme või muude esemetega kriimustamine)
- Väliskõrvapõletik (otiit eksterna), mis põhjustab sügelust ja haavatavat nahka
- Õhurõhu järsud muutused (nt lennukil tõusmisel või maandumisel), mis võivad põhjustada kõrvadrummi väikeseid rebendeid
- Liigne vaha kogunemine ja selle eemaldamise katse, mis kahjustab nahka
- Külm või väline ärritus
- Kõrvadrummi perforatsioon (augu teke) tugeva infektsiooni, otsese trauma või plahvatuslaine tõttu
- Peksitrauma või peavigastus (näiteks pealuu aluseluu murd), mis võib põhjustada verejooksu sügavalt kõrvas
- Tõsised keskkõrvapõletikud (otiit media), eriti need, mis on põhjustanud perforatsiooni
- Hea- või pahaloomulised kasvajad kõrva piirkonnas
- Kõrge vererõhk (hüpertensioon) või vere verd vedeldavate ravimite kasutamine, mis võivad muuta verejooksu tugevamaks
- Keerulised anatoomilised eripärad
Kui verejooks on minimaalne ja ilma tugeva valu või muude murettekitavate sümptomiteta, võib järgida neid samme: 1) HOIAK: Ära pane kõrvakäiku midagi – mitte puikut, vattipulka ega ravimeid. See võib suruda sattunud esemeid sügavamale või kahjustada kõrva veel rohkem. 2) PUHASTUS: Kui veri on väliskõrval, pühk see puhta, steriilse side või salvrätikuga. Ära püüa puhastada kõrvakäiku. 3) ASEND: Istu või seisa pea veidi tõstetud asendis, et vähendada vererõhku kõrva piirkonnas ja soodustada verejooksu loomulikku peatust. 4) KATTUMINE: Võib katta kõrva puhta, kuiva sidega või salvrätikuga, et kinni pidada väikest tilkumist, kuid ära tihenda seda kõrvakäiku. 5) VALULEEVENDUS: Valu korral võib võtta paratsetamooli või ibuprofeeni (kui pole vastunäidustusi). Need ei suurenda verejooksu. Kui verejooks ei peatu 10-15 minuti jooksul või halveneb, lõpeta ise ravimine ja otsi meditsiinilist abi.
- Verejooks on tugev ja seda ei suudeta peatada peale 10-15 minutilist otsest survet (steriilse sidega)
- Verejooksuga kaasneb hiljutine tõsine peatrauma (nt õnnetus, löök pähe)
- Kaotatakse teadvus, tekib segasus, iiveldus, oksendamine või krambid
- On esinenud järsk kuulmise kaotus või kõrvas on tundetus
- Verejooksuga kaasneb näo halvatus või raskused kõne või nägemisega
- Verejooksuga kaasneb kõrge palavik (üle 38,5°C)
- Tugev, terav või pulsseeriv valu kõrvas või peas
- Püsiv ja pidev tilkav verejooks, mis ei vähene
- Kõrvast tuleb vedeliku või mäda kõrval verega
- Kahtlus, et kõrvakäiku on jäänud võõrkeha
- Krooniliste haiguste (nt diabeet, vere hüübimishäire) taustal tekkiv verejooks