Osmolaalsuse vahe
Osmolaalsuse vahe on erinevus arvutatud ja mõõdetud vere osmol aalsuse vahel. Seda kasutatakse veres leiduvate mõõtmatute osmootiliselt aktiivsete ainete, näiteks toksiliste alkoholide või ketoatsidoosi korral tuvastamiseks. See on oluline diagnostiline tööriist eriti hädaabiolukordades ja intensiivravis.
- Osmolaalsuse vahe aitab hinnata veres leiduvaid mõõtmatuid osmootiliselt aktiivseid aineid, mis ei kuulu tavalisesse arvutusvalemisse (naatrium, glükoos, urea).
- Seda kasutatakse peamiselt toksiliste alkoholide (metanool, etüleenglükool) ja teatud metaboolsete häirete (nt ketoatsidoos) diagnoosimiseks.
- Osmolaalsuse vahe arvutatakse valemiga: Mõõdetud osmol aalsus - Arvutatud osmol aalsus.
- Arvutatud osmol aalsus leitakse valemist: 2 x Na+ (mmol/L) + glükoos (mmol/L) + urea (mmol/L).
- Uuringuks võetakse vereproov veenist.
- Laboris mõõdetakse vereplasma tegelikku osmol aalsust spetsiaalse seadme (osmomeetri) abil.
- Samuti määratakse veres naatriumi, glükoosi ja urea kontsentratsioon.
- Arvutatud osmol aalsus leitakse ülalmainitud valemiga ja lahutatakse mõõdetud väärtusest, saades osmolaalsuse vahe.
- Erilist ettevalmistust enamasti ei vaja, kuid tuleb arvestada, et söömine või alkoholi tarbimine võib tulemust mõjutada.
- Enne proovi võtmist tuleb teavitada arsti kõigist süstuvatest ravimitest.
- Metanool (tarbimine võib põhjustada pimeduse).
- Etüleenglükool (leidub näiteks antifriisis).
- Isopropanool (desinfitseeriv aine).
- Diabeetiline ketoatsidoos (keha toodab liiga palju keto-happeid).
- Alkoholist põhjustatud ketoatsidoos.
- Laktaatsiidoos (piimhappe kogunemine).
- Mannitooli (diureetikumi) üledoos.
- Reniini kõrge kontsentratsioon.
- Raskekujuline infektsioon või šokk.
- Hüperlipideemia (väga kõrged rasvade tasemed veres võivad mõõtmisi väärastada).
- Hüperproteineemia (väga kõrged valkude tasemed, näiteks mülüroomi korral).
- Vea tegemine naatriumi, glükoosi või urea mõõtmisel.
- Valesti tehtud osmol aalsuse mõõtmine.
- Ebakorrektne valemi rakendamine.
- Kui patsiendil on sümptomid nagu uimastus, iiveldus, nägemishäired või kõhuvalu, mis võivad viidata toksilise alkoholi tarvitamisele.
- Tööstusliku kemikaaliga kokkupuute või juhusliku sissevõtu korral.
- Diabeedi korral, kui on kahtlus ketoatsidoosi tekkes (kõrge veresuhkur, hapnikahappesus).
- Patsientidel põhjustamata metabolilise atsidoosi korral.
- Hüperosmol aarse koma või seisundi hindamisel.
- Seda uuringut tellivad sageli sisemeditsiini arstid, erakorralise abi (EKA) spetsialistid, narkoloogid ja intensiivravi arstid.
| Üldine | Tavapärane osmolaalsuse vahe jääb vahemikku 5 kuni 10 mOsm/kg H2O. Väärtus üle 10 mOsm/kg loetakse kõrgeks ja viitab mõõtmatute osmootiliselt aktiivsete ainete kuhjumisele veres. |
|---|---|
| Meestele | Sarnane üldisele normile, 5-10 mOsm/kg H2O. |
| Naistele | Sarnane üldisele normile, 5-10 mOsm/kg H2O. |
Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?
Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.
Osmolaalsuse vahe tõuseb
3Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!