Äkiline kõhulahtisus
Kirjeldus
Äkiline kõhulahtisus on vedela või vedelikurikka roojamise sage episood, mis algab järsult ja kestab tavaliselt mõne päevani. See on keha kiire reaktsioon haigustekitajale või ärritajale seedetraktis.
Äkiline kõhulahtisus on seedetrakti kiire reageerimisviis. Kõhus ja sooltes toimuvad põletikulised protsessid, mille tõttu sooltest eraldub liiga palju vedelikku ja toiduainete liikumine kiireneb. Selle tulemusena on roe vedel ning selle eritumine on sage. Peamisteks põhjusteks on tavaliselt viirused, bakterid, parasiidid, toidumürgistus või teatud ravimid. Keha püüab sel viisil kiiresti organismist kahjulikke aineid eemaldada.
- Viirusinfektsioonid (nt noroviirus, rotaviirus), mida nimetatakse sageli "kõhuviiruseks".
- Kerged toidumürgistused.
- Stress või ärevus (nt "eksamikõht").
- Teatud toiduainete sallimatus (nt laktos, fruktoos) või liigtarbimine.
- Mõned ravimid (nt antibiootikumid, magusained mannitool ja sorbitool).
- Reisijate kõhulahtisus (toidu või vee muutus).
- Bakteriaalsed infektsioonid (nt Salmonella, E. coli, Campylobacter).
- Parasiitide põhjustatud infektsioonid (nt Giardia).
- Krooniliste põletikuliste haiguste ägenemine (nt Crohn'i tõbi, haavandiline koliit).
- Mõne ravimi tõsised kõrvaltoimed.
- Kõhuõõne organite põletik (nt kõhunääre, pimesool).
1. Puhastage ja hüdrateerige: Joo palju selget vedelikku (vee, lahjendatud mahla, soolalahused nagu oraljeel). Välti piima, kofeiini ja magusaid jooke, mis võivad sümptomeid halvendada.
2. Toitumine: Kui isu on tagasi, alusta toitumist lihtsate toitudega nagu riis, banaan, sõörek (BRAT-dieet), keedetud kartul või kuiv leib. Välti rasvaseid, vürtsikaid või kiudainerikkaid toite.
3. Puhkus: Puhka piisavalt, et keha saaks taastuda. Välti füüsilist pingutust.
4. Probiootikumid: Võta probiootikume (nt jogurt, fermenteeritud toidud), et taastada soolestiku tervislikku mikrofloorat, eriti pärast viiruse või antibiootikumikuuri.
5. Ravimid ilma retseptita: Võta kaalutud kasutusel ravimeid nagu loperamiid või ditsmektiit, et vähendada roojamiste sagedust, kuid MITTE puhul, kui on kõrge palavik või verd roes (sel juhul konsulteeri enne arstiga).
- Teadvusehäired (letargia, segasus, raskused ärkamisel).
- Tugev janu, kuiv suu, vähene urineerimine, tilgad pisarad – need võivad viidata raskele vedelikupuudusele (dehüdratsioon).
- Vere või tõrvataolise musta roe esinemine.
- Tugev, pidev kõhuvalus, mis ei leevendu.
- Kõrge palavik (> 39 °C) koos oksendamisega.
- Kõhulahtisus kestab üle 2-3 päeva täiskasvanutel või üle 24 tunni imikute ja väikelaste puhul.
- Mõõduk vedelikupuuduse märgid (näiteks pidev janu, kuiv nahk).
- Pidev oksendamine, mis takib vedeliku tarbimist.
- Imiku või väikelapse puhul: kuivad mähkmed üle 6-8 tunni, loidus, sissevajunud fontanel (pealelõhe).
- Teadaolev raskem krooniline haigus (nt diabeet, südamehaigus) või rasedus.