Perifeersete arterite MR angiograafia

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Perifeersete arterite MR angiograafia (MRA) on mitteinvasiivne piltdiagnostika meetod, mis võimaldab detailselt hinnata jäsemete veresoonte seisundit. See toimib magnetresonantstomograafi (MRI) abil, ilma kiiritust arvesse võtmata, ja annab selge ülevaate arterite anatoomiast ning verevoolust. Meetod on eriti väärtuslik perifeerse arteriaalse haiguse (PAH), ateroskleroosi ja muude veresoonte patoloogiate diagnostikas.

Mis on perifeersete arterite MR angiograafia?

Funktsioon

Annab detailse pildi jäsemete arteritest (käte ja jalgade veresooned) ilma invasiivsete protseduurideta.
Hindab veresoonte anatoomiat, ahenemisi, plahvatusi, tromboosi ja verevoolu häireid.
Kasutatakse perifeerse arteriaalse haiguse (PAH) tuvastamiseks, raskusastme hindamiseks ja ravijuhendi koostamiseks.

Põhimõte

Põhineb magnetresonantstomograafia (MRI) tehnoloogial, mis kasutab tugevat magnetvälja ja raadiolaineid.
Sageli manustatakse kontrastaine (gadoliinium), et parandada veresoonte visualiseerimist ja eristada neid ümbritsevatest kudedest.
Võimaldab saada kolmemõõtmelisi pilte, mida saab pöörata ja analüüsida erinevatest nurkadest.

Uurimise käik ja ettevalmistus

Ettevalmistus

Enne protseduuri tuleb eemaldada kõik metallesemed (ehted, kuularmikud, hambarauad).
Teatud juhtudel võidakse paluda mitte süüa või juua paar tundi enne uurimist.
Oluline on teavitada radioloogi või meditsiiniõet kõikidest terviseprobleemidest (nt neerupuudulikkus, rasedus, klaustrofoobia) ja allergiatest (eriti kontrastainetele).

Protseduur

Patsient asetatakse liuglauale, mis liigub magnetresonantstomograafi torusse.
Uurimise ajal tuleb lebada väga vaikselt, et pildid oleksid selged.
Kontrastaine süstitakse tavaliselt käevere kaudu, mis võib põhjustada lühiajalist jahedustunde või metallimat maitset suus.
Masin teeb erinevaid helisid (koputamine, rapina). Uurimine kestab tavaliselt 30–60 minutit.

Mida võivad näidata perifeersete arterite MR angiograafia leidud?

Levinumad patoloogilised radinid

Perifeerne arteriaalne haigus (PAH): Arterite ahenemine või ummistus, mille põhjustab tavaliselt ateroskleroos (arterikõvenemine).
Anevriismid (veresoonte laienemised): Risk plahvatuse ja verejooksuga.
Arteriidid (põletikulised veresoonte haigused): Näiteks Takayasu arteriit või gigantrakuline arteriit.
Vereklompid (tromboos): Arterite ummistus trombiga.
Traumatilised kahjustused: Veresoonete vigastused pärast traumat.

Muud tähelepanekud

Veresoonte arenguhäired (nt arterioveenoossed malformatsioonid).
Kasvajate veresoonte varustuse hindamine.
Operatsioonijärgne kontroll (nt shuntide, stentide või graftide läbilaskvuse hindamine).

Indikatsioonid: millal tehakse perifeersete arterite MR angiograafiat?

Kliinilised sümptomid

Jäsemete valu kõndimisel (intermittentne kramp), mis leevendub puhkamisega (claudicatio).
Puhkevalu kätes või jalgades, eriti öösel.
Jäsemete tuimustav valu, külmumine, nahavärvuse muutus või haavade teke, mis ei parane (isheemilised haavad).
Jäsemete pulsi nõrkus või puudumine.

Spetsialistide soovitus

Uurimist tellivad või soovitavad tavaliselt **veresoontekirurgid (vaskulaarkirurgid)** või **kardioloogid**.
Diagnoosi kinnitamiseks ja haiguse ulatuse hindamiseks.
Ravikava koostamiseks (operatsioon, angioplastika, stentimine) ja selle tulemuste jälgimiseks.
Kaasasündinud või omandatud veresoonte anomaliate hindamiseks.