Öövaimetus (Nyktaloopia)
Kirjeldus
Öövaimetus ehk nyktaloopia on nägemishäire, mida iseloomustab halb nägemine hämaras või pimedas keskkond, kuigi päevavalguses nägemine võib olla normaalne.
Öövaimetus on silma võimetuse tõttu kohaneda nõrga valgusega. Inimese silma võrkkestas on kahte tüüpi valgustundlikke rakke: kepikesed ja kolvikesed. Kepikesed vastutavad nägemise eest nõrga valguse korral (öö- või hämarikunägemine). Kui nende funktsioon on häiritud – kas toitainete (eriti A-vitamiini) puudusest, geneetilistest teguritest või silmahaigustest – tekivad raskused nägemisega pimedas.
- A-vitamiini puudulikkus (toitumispuudus, mis mõjutab võrkkepaikese funktsiooni).
- Vanusega seotud muutused silmas (eakamal eas võib öönägemine halveneda).
- Mõned ravimid (nt glaukoomi raviks mõeldud mõned tilgad, mis ahenevad pupille).
- Lühinägelikkuse tugevnemine, mis võib halvendada nägemist hämaras.
- Pigmentretiniit (retinitis pigmentosa) – pärilik võrkkesta degeneratiivne haigus.
- Katarakt (käärid) – läätse udunenemine võib põhjustada valguse hajumist ja halvenenud öönägemist.
- Diabeetiline retinopaatia – diabeedi tüsistus, mis kahjustab võrkkesta veresooni.
- Glaukoom (rohekae) – silmarõhu tõus võib kahjustada nägemisnärvi.
- Mõned pärilikud võrkkesta degeneratsioonid (nt künnapäevane degeneratsioon).
Enne arsti poole pöördumist võib proovida järgmist: tagada piisav A-vitamiini tarbimine toiduga (nt porgand, lehtköögivili, kõrvits, maks); kasutada hästi valgustatud ruume ja vältida järsku valguse muutust (nt sisseastumist pimedasse ruumi eredast valgusest); vajadusel kasutada abivahendeid, nagu taskulamp või pimedadesse kohtadesse paigaldatud öövalgustid; kanda korrigeerivat prille, kui nägemislangus on seotud lühinägelikkusega; vältida alkoholi liigtarbimist, mis võib nägemist halvendada; ning puhata silmi ja vältida ülepingutust.
- Öönägemise järsk ja kiire halvenemine.
- Nägemise kaotamine (osa- või täielik) ühes või mõlemas silmas.
- Öövaimetuse kombinatsioon valgustundlikkusega, väsimusega ja kuivade silmadega, mis võib viidata A-vitamiini tõsisele puudusele.
- Silma valu või äge punetuse ilmnemine öövaimetusega samaaegselt.
- Peavalud, iiveldus või nägemishäired (nt helkurid, välgunooled), mis võivad viidata glaukoomi atakile või muudele tõsistele silmahaigustele.
- Öövaimetuse ilmnemine lapsepõlves või noorukieas (võib viidata pärilikkusele).
- Sümptomite halvenemine, hoolimata A-vitamiini tarbimisest ja valguskorra parandamisest.
- Öövaimetusega kaasnev väli, mis kitseneb (tunnelinägemine).
- Kui tegemist on diabeedihaigega, kelle nägemine hämaras halveneb – võib olla retinopaatia märk.