Progesteroon

Kvantitatiivne · nmol/L

Normaalsed väärtused

Progesterooni normid
Üldine
Normväärtused sõltuvad soost, eas ja naiste puhul menstruaaltsükli faasist või rasedusest. Ühikuteks võib olla nmol/L või ng/mL.
Mehed
Meestel: 0,1–0,3 ng/mL (või 0,3–1,0 nmol/L).
Naised
Naistel: Follikulaarne faas: 0,1–1,5 ng/mL; Luteaalne faas: 2–25 ng/mL; Raseduse I trimester: 10–44 ng/mL; Menopaus: <0,5 ng/mL.

Näitaja kohta

Progesteroon on oluline naiste suguhormoon, mis mängib võtmerolli menstruaaltsükli reguleerimisel ja raseduse säilitamisel. Progesterooni taseme mõõtmine vereanalüüsiga aitab hinnata hormonaalset tasakaalu ning diagnoosida võimalikke hüper- või hüpofunktsioone.

Funktsioon
  • Valmistab emaka limaskesta ette viljastatud munaraku kinnitumiseks.
  • Toetab raseduse normaalset kulgu, vähendades emaka kokkutõmbeid.
  • Reguleerib koos östrogeeniga menstruaaltsükli teist poolt (luteaalset faasi).
Päritolu ja süntees
  • Peamiselt eritatakse munasarjades kollaskehast (corpus luteum) pärast ovulatsiooni.
  • Raseduse ajal toodab progesterooni loote platsent (platsenta).
  • Väikeses koguses sünteesitakse neerupealistes ja meestel seemnepõies.
Protseduur
  • Progesterooni taset mõõdetakse tavaliselt verest, kasutades venoosset verevõttu.
  • Naistel on oluline uuringu aeg menstruaaltsükli suhtes (tavaliselt 21.–23. päeval 28-päevases tsüklis), et hinnata luteaalset funktsiooni.
  • Enne verevõttu on soovitatav olla 8–12 tundi paastus, kuid vesi on lubatud. Teatud ravimeid võib olla vaja ajutiselt katkestada (arsti konsultatsioonil).
Füsioloogilised põhjused
  • Rasedus (platsenta toodab suures koguses progesterooni).
  • Ovulatsioon ja luteaalne faas menstruaaltsükli jooksul.
  • Mõned hormonaalsed rasestumisvastased vahendid.
Meditsiinilised seisundid ja haigused
  • Mõned munasarjade või neerupealiste kasvajad (nagu luteoom).
  • Kaasasündinud neerupealiste hüperploasia (CAH).
  • Mola-rasedus (vesine lootepõie).
Tsükli- ja viljakusega seotud põhjused
  • Anovulatsioon (ovulatsiooni puudumine).
  • Luteaalse faasi puudulikkus (kollaskeha nõrk funktsioon).
  • Varajane menopaus (ovaariumide funktsiooni vähenemine).
Muud tegurid ja haigused
  • Krooniline stress või liigne füüsiline koormus.
  • Kilpnäärme talitlushäired (hüpo- või hüpertüreoos).
  • Alatoitumine või äärmuslik kehakaalu langus.
  • Mõned autoiimmuunhaigused või munasarjade kahjustused.
Peamised meditsiinilised põhjused
  • Viljakuse probleemide ja ovulatsiooni hindamine.
  • Arutlused luteaalse faasi puudulikkuse või korduvate raseduskatkestuste üle.
  • Menstruaaltsükli häirete (nt vähese verejooksu, amenorre) diagnoosimine.
  • Hormonaalsete kasvajate või sündroomide (nt CAH) kahtlus.
  • Raseduse jälgimine ja platsenta funktsiooni hindamine.
Soovitatav konsulteerida spetsialistidega
  • Günekoloog – reproduktiivtervise, tsükliregulatsiooni ja raseduse küsimustes.
  • Endokrinoloog – hormonaalsete tasakaaluhäirete (nt neerupealiste või kilpnäärme probleemid) hindamisel.