Söögitoru perforatsioon
Kirjeldus
Söögitoru perforatsioon on söögitoru seinas läbistav haav, mis viib seedetrakti sisu lekkele ümbritsevatesse kudedesse. See on haruldane, kuid äärmiselt eluohtlik seisund, mis nõuab kohest meditsiinilist sekkumist. Perforatsioon võib kiiresti põhjustada raskekujulist infektsiooni (mediastiniiti) ja sepsi, mistõttu oluline on seda varakult tuvastada ja ravida.
Söögitoru perforatsioon tähendab söögitoru – seda toru, mis ühendab suud ja maod – seina täielikku läbistamist. Tekib auk, mille kaudu söögitoru sisu (nagu sülg, toit ja seedemahlad) võivad lekkida rindkere õõnde (mediastinumi). See lekke sisu põhjustab kiirelt areneva põletikulise reaktsiooni ja infektsiooni, mis ohustab elutähtsaid elundeid, sealhulgas südant ja kopsusid. Haigust peetakse kirurgiliseks erakorraliseks seisundiks.
- Äkiline, läbistav ja halvenev valu rindkere ülaosas või selja ülaosas
- Valu neelamise ajal (odonofagia)
- Raskused neelamisega (düsfaagia)
- Õhku neelates valu suureneb (Mackleri tunnus)
- Kõrge palavik ja külmavärinad
- Hingamisraskused ja kiire hingamine
- Kiirenenud südamelöögisagedus (tahhükardia) ja madal vererõhk
- Naha all olev õhk (subkutaanne emfüseem), mis tunnetub kui krudistav või lõtkuv tunne kaela või rindkere nahas
Enamik perforatsioone on sekundaarsed ehk põhjustatud välisest faktorist. Peamised põhjused on mehaanilised: iatrogeensed kahjustused meditsiiniliste protseduuride ajal (nagu gastroskoopia, söögitoru laiendamine või stentimine), terava võõrkeha neelamine (nt kala luu) ja otsene trauma (nt autoodnus). Harvem esineb spontaanne perforatsioon (Boerhaave'i sündroom), mis tekib oksendamise tagajärjel äkilise rõhu tõusust söögitorus. Riskiteguriteks on eelnevad söögitoru haigused (vähk, Barretti söögitoru, põletikulised haigused), alkoholi ja tubaka liigtarbimine ning vanus.
Kiire ja täpne diagnoos on kriitilise tähtsusega. See hõlmab anamneesi võtmist ja põhjalikku füüsilist uuringut. Kujutlusdiagnostika on peamine: tavaline rindkere röntgenpilt võib näidata õhku mediastinumis või kaela piirkonnas. Kuldseks standardiks peetakse kontrastainega neelamis-uuringut (nt vesilahustuva kontrastainega), mis näitab täpselt leke asukohta. Arvutitomograafia (CT) annab täpsema ülevaate perforatsiooni ulatusest, lekke kogusest ja võimalikest tüsistustest (nt mädakogumikest). Endoskoopiat kasutatakse ettevaatlikult, sest see võib perforatsiooni veelgi suurendada.
Ravi valik sõltub perforatsiooni suurusest, asukohast, kestusest ja patsiendi üldisest tervislikust seisundist. Väikeste, varakult avastatud ja piiratud perforatsioonide korral võib olla võimalik konservatiivne ravi: range nälgimine, toitmine läbi nina-mao või ise soole toru, laiaulatuslik antibiootikumravi infektsiooni ennetamiseks ja intensiivne jälgimine haiglas. Enamikul juhtudel on aga vajalik kirurgiline sekkumine auku sulgemiseks, lekke piirkonna puhastamiseks ja dreenimiseks. Mõnikord kasutatakse ka endoskoopilisi meetodeid (stentide paigaldamine või klambrid). Pärast ravi on oluline pikaajaline söögitoru funktsiooni jälgimine.
KUI teil on äkkselt tekkinud tugev rindkere- või seljavalu PÄRAST meditsiinilist protseduuri (nt gastroskoopiat), oksendamist või võõrkeha neelamist, peate koheselt pöörduma ERAKORRALISSE MEDITSINILISSE ABISSE. Samuti on hädaolukorra märgid hingamisraskused, palavik koos valu või tunne, nagu õhk liiguks naha all. Ärge oodake, lootes, et sümptomid mööduvad iseenesest – iga tund viivitust suurendab tõsiselt tüsistuste ja suremuse riski.