Söögitoru kontraströntgen

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Söögitoru kontraströntgen on radioloogiline uuring, mille käigus patsient neelab kontrastainet ja söögitoru anatoomiat ning funktsioone hinnatakse reaalajas röntgenkiirtlusega. See meetod võimaldab tuvastada söögitoru struktuursed või funktsionaalsed muutused, nagu ahenemised, haavandid või neelamishäired.

Mis on Söögitoru kontraströntgen?

Funktsioon

Diagnostiline uuring söögitoru struktuuri ja neelamisfunktsiooni hindamiseks.
Võimaldab visualiseerida söögitoru sisemust ja liikumist reaalajas.

Põhimõte

Uuringus kasutatakse baariumsulfaati või joodi baasil kontrastainet, mis muudab söögitoru nähtavaks röntgenkiirtele.
Röntgenaparatuur registreerib kontrastaine liikumise söögitorus ning fikseerib võimalikud anomaaliad.

Ettevalmistus uuringuks ja protseduuri käik

Ettevalmistus

Enne uuringut tuleb olla näljas (tavaliselt 4-6 tundi).
Tuleb teavitada arsti kõigist ravimite kasutamisest ja võimalikest allergiatest (eriti kontrastainete suhtes).
Eelnevalt võib olla vajalik eemaldada metallesemed ja eheteed.

Protseduur

Patsient joob kontrastainet (tavaliselt baariumi kokteili), seistes või lamades röntgenlaua ees.
Radioloog jälgib kontrastaine liikumist läbi söögitoru reaalajas ja teeb vajadusel sarja röntgenpilte.
Uuring kestab tavaliselt 15-30 minutit.

Mida näitab Söögitoru kontraströntgeni leitud muutused?

Struktuursed muutused

Stenoos (söögitoru ahenemine) võib viidata kaasasündinud anomaaliale, põletikule või kasvajale.
Divertiikulid (väikesed väljaulatused) või fistlid (ebaühtlased kanalid) võivad põhjustada neelamishäireid.

Funktsionaalsed häired

Gastroösofageaalne refluks (hapete tagasivool söögitorusse) võib põhjustada limaskestapõletikku (ösofagiit).
Achalasia (söögitoru alumise lihasklepi lõdvenemishäire) takistab toidu liikumist maost.

Muud leidude põhjused

Haavandid või veritsemiskolded, mis ilmnevad kontrastaine ebaühtlase jaotumisena.
Võõrkehad või polüübid, mis blokeerivad söögitoru.

Indikatsioonid: millal tehakse seda uuringut?

Sümptomid

Püsiv või halvenev neelamishäire (düsfaagia).
Rindkere valu või põletustunne, mis ei ole seotud südamega.
Selgitamatu kaalulangus või oksendamine verega.

Kahtlustatavad seisundid

Gastroösofageaalse refluksi haiguse (GÖRH) kahtlus või selle tüsistuste hindamine.
Söögitoruvähk või muu kasvaja kahtlus.
Söögitoru anatoomiliste anomaaliate (nt hiatoon) kontroll.

Spetsialistid