Pruritus (sügelus)

Pruritus on meditsiiniline termin kihelusele ehk sügele tunnetusele. See on spetsiifiline sensoorne kogemus, mis aktiveerib närvisüsteemi ja sunnib inimesi kratsima. Kihelus võib olla lokaliseeritud (piirdub ühe kehapiirkonnaga, näiteks skalp või sääred) või generaliseerunud (terve keha). Kratsimine pakub ajutist leevendust, kuid võib kahjustada nahka, põhjustada nahapõletikku, veritsust ja tekitada sekundaarseid infektsioone, luues nn "katsimise-kratsimise tsükli".

Prurituse põhjused on äärmiselt mitmekesised. Sageli on see seotud nahahaigustega, kuid võib olla ka sisehaiguste märk.

Peamised põhjused:

• Nahahaigused: Atopiline dermatiit, psoriaas, urtikaaria (nõgestõbi), ekseem, kuiv nahk (xeroos), infektsioonid (nt seabies, güüll).
• Sisehaigused: Maksahaigused (nt koletsistaas), neerupuudulikkus, kilpnäärme häired, rauapuudulikkuse aneemia, mõned vähitüübid (nt Hodgkini lümfoom).
• Neuroloogilised häired: Neuropaatia, herpes zoster (tulerõuge), sclerosis multiplex.
• Psühhiaatrilised tegurid: Stress, ärevus, obsessiiv-kompulsiivne häire.
• Allergiad ja ärritused: Toiduallergia, mõned ravimid (nt opiaadid, ACE-inhibiitorid), kemikaalid, kangad (vill).
• Rasedus: Raseduse kestel esinev pruritus (nt obstetriline kolesstaas).
• Vanus: Eakal eas nahk muutub kuivemaks, põhjustades seniili pruritust.

Kuna pruritus on sümptom, on diagnostika suunatud aluspõhjuse leidmisele. Arst teeb põhjaliku anamneesi ja füüsilise uuringu.

Uuringud võivad hõlmata:

• Vereanalüüs: Üldine verepilt, maksa- ja neerufunktsiooni testid, suhkrutase, rauasisaldus, allergiamarkerid (IgE).
• Uriinianaalüüs.
• Naha biopsia: Kahtluse korral nahahaiguse (nt psoriaasi, dermatiidi) kinnitamiseks.
• Imaginguuringud: Ultraheli või KT skaneerimine kahtlusel siseorganite haiguste osas.
• Allergiatestid: Nahaproovid (patch-test) või spetsiifilised IgE testid.
• Eraldusuuringud: Kahtluse korral parasiitide (nt seabies) olemasolu kohta.

Ravi sõltub täielikult prurituse põhjusest. Eesmärk on leevendada sümptomeid ja ravida aluseks olevat haigust.

Sümptomaatiline ravi ja kiheluse leevendamine:

• Kohalikud (topikaalsed) preparaadid: Niisutavad kreemid ja salvid (nt urea, panteenool), põletikuvastased kortikosteroidid, lokaliseeritud anestetikumid (nt pramokaiin), kaltsiiniuriini inhibiitorid (takrolimuus, pimekrolimuus).
• Süstekaupa antavad (süsteemsed) ravimid:
• Antihistamiinikumid: Eriti efektiivsed allergilise prurituse (nt urtikaaria) korral.
• Retinoidid: Raske psoriaasi või dermatiidi korral.
• Immunosupressandid: Raske atoopilise dermatiidi korral.
• Biologilised ravimid: Mõne autoimmuunse nahahaiguse korral.
• Antidepresandid (nt SSRI) või neuroleptikumid: Neuropaatilise või psühhogeense prurituse korral.
• Fototerapia (UVB, PUVA): Efektiivne mitme nahahaiguse (psoriaas, ekseem) põhjustatud prurituse korral.
• Elustiilimuutused: Regulaarne nahaniisutamine, kuuma vee ja pikkade vannide vältimine, lõdva puuvillase riietuse kandmine, lõikuvate toitudeproovide vältimine, stressihaldus.

Kihelus, mis on pidev, tugev, kestab üle kahe nädala või segab igapäevast tegevust ja und, nõuab arsti konsultatsiooni. Välguheiteliste (erakorraliste) olukordade tunnused, mis nõuavad kiiret meditsiinilist abi:

• Kihelus, mis on äkiline ja väga tugev.
• Kihelus, mis on kaasas hingamisraskustega, huulte või keele tursega – see võib osutada anafülaktilisele reaktsioonile.
• Kihelus, mida saadab kõrge palavik, väsimus, ootamatu kaalulangus või öine higistamine (võib osutada sügavale sisehaigusele).
• Kihelus, mille korral nahal on märgid tõsisest infektsioonist (purskav punetus, kuumus, valulikkus).