Pingetüüpi peavalu
Kirjeldus
Pingetüüpi peavalu on üks levinumaid peavalu tüüpe, mida iseloomustab krooniline, kergest keskmise tugevusega ja survet tekitav tunne ümber pea. See ei ole sageli seotud muude tervishoiuprobleemidega, kuid võib märkimisväärselt mõjutada igapäevaelu kvaliteeti. Enamik inimesi kogeb seda elu jooksul vähemalt korra.
Pingetüüpi peavalu on primaarne peavalu, mis tähendab, et see ei ole põhjustatud teisest haigusest, näiteks ajukasvajast või infektsioonist. Valu tekib peamiselt pea- ja kaelaliigeste ning nende ümbruse lihaste pinge või kokkutõmbe tõttu. Valu võib olla episoodiline (esineb harva või korrapäratult) või krooniline (esineb rohkem kui 15 päeva kuus). See avaldub tavaliselt mõlemal pool pead, eriti otsmiku-, oimude- või kukla piirkonnas. Vastupidi migreenile, see ei kaasne tavaliselt iivelduse, oksteemi ega tundlikkusega valgusele ja müra.
- Tugevuselt kerge kuni mõõduka, survet tekitav valu.
- Valu, mida kirjeldatakse kui pead ümbritsevat tihedat või pingulist vööd.
- Valu, mis algab tavaliselt kuklast või oimudest ja levib üle pea.
- Valu, mis esineb mõlemal pool pead (bilateralne).
- Liigeste valulikkus või pingesus pea-, kaela- ja õlaliigastes.
- Tundlikkus naha puudutamise suhtes peapiirkonnas.
- Valu püsivus; see võib kesta 30 minutist mitme päevani.
- Valu ei süvene tavaliselt füüsilise tegevuse ajal, erinevalt migreenist.
Pingetüüpi peavalu täpne põhjus ei ole täielikult selge, kuid see on seotud lihaspingetega ja võib-olla närvisüsteemi tundlikkuse muutustega valu töötlemisel. Peamised käivitajad hõlmavad:
- Stress ja ärevus: Psühholoogiline pinge on üks peamisi põhjuseid.
- Vigane kehahoiak: Pikaajaline istumine, ebaõige laua-/arvutitöö asend.
- Silmade pingutus: Pikk ekraanivaatlus või halb nägemine.
- Väsimus ja unehäired.
- Liigne kofeiini tarbimine või kofeiini puudus.
- Dehüdratatsioon.
- Lihaste ülekoormus näo- ja kaelapiirkonnas (näiteks hambade lõgistamine).
Riskitegurid on eakadus (kõige sagedamini täiskasvanueas), naissugu ja perekondlik eelsoodumus peavalu suhtes.
Pingetüüpi peavalu diagnoosimine põhineb peamiselt haigusloo põhjalikul küsitlemisel ja füüsilisel/nuroloogilisel uuringul. Ei ole olemas konkreetseid teste selle diagnoosimiseks. Arst:
1. Küsib sügavuti valu iseloomu, sageduse, kestuse, lokaliseerituse ja käivitajate kohta.
2. Teeb neuroloogilise uuringu (refleksid, jõud, tasakaal) teiste patoloogiate välistamiseks.
3. Võib tellida täiendavaid uuringuid nagu peaaju MRI või CT, kui sümptomid on ebatavalised, järsult halvenenud või kaasnevad punaste lippudega sümptomitega (nt kehalise nõrkus, kõnehäired). Peamine eesmärk on välistada teised, tõsisemad peavalu põhjused.
Ravi on suunatud valu leevendamisele ja käivitajate vähendamisele.
- Medikamentoosne ravi: Lihtsad valuvaigistid (nagu ibuprofeen, paratsetamool) episoodiliste peavalude korral. Krooniliste vormide korral võib arst määrata antidepressante (nagu amitriptüliin) või lihaslõdvestusi, et ennetada peavalude sagedust.
- Mitteravimitehnikad: Lihaslõdvestus- ja stressihalduse tehnikad (nagu progressiivne lihaslõdvestus, hingamisharjutused, meditatsioon). Füsioteraapia parandamaks kehahoiakut ja lihaslikku tasakaalu. Akupunktuur või massaaž.
- Elustiili muutused: Regulaarne, mõõdukas füüsiline aktiivus. Regulaarne une rütm ja piisav puhkus. Tasakaalustatud toitumine ja piisav vedelikust tarbimine. Pikemat istumist vältivad pausid ja ergonoomilise töökoha loomine.
Konsulteerige arstiga, kui:
- Peavalud muutuvad sagedasemaks või tugevamaks kui tavaliselt.
- Peavalud segavad teie igapäevast tegevust, tööd või une.
- Valuvaigiste tarbimine on vajalik rohkem kui 2-3 korda nädalas.
- Teil on kohe meditsiinilist abi vajavad sümptomid ("punased lipud"):
- Äkiline, erakordselt tugev "välkvalu" peapesas.
- Valu, mis kaasneb palaviku, kõval kuklal, segaduse, krampide või teadvusekaotuse.
- Valu peatrauma (näiteks löögi) järel.
- Teadvusetuse muutused, nägemishäired või nõrkus keha ühes osas.
- Valu, mis halveneb köhimise või pingutuse korral.
Otsi haigust
Seotud sümptomeid ei ole.