Perikardi tamponaad
Kirjeldus
Perikardi tamponaad on äärmiselt ohtlik erakorraline seisund, mille puhul vedelik (näiteks veri, mäda või transudaat) koguneb südame ümbritsevasse kõva kotikesse – perikardisse. See põhjustab rõhu tõusu kotis, mis surub südant kokku ja takistab selle normaalset täitumist verega. See on eluohtlik olukord, mis vajab kohest arstiabiga sekkumist, sest see võib kiiresti viia südamepuudulikkuseni ja surmani.
Perikardi tamponaad on patoloogiline seisund, mille puhul perikardiõõs (südame ja perikardi vaheline õõs) kiiresti või järk-järgult täitub vedelikuga. Normaalselt sisaldab see õõs vaid mõnda milliliitrit vedelikku libestamiseks. Kui vedeliku kogus suureneb, tõuseb rõhk perikardiõõnes. Kuna perikard on väga venimatu, hakkab see kõrgenenud rõhk südant väljastpoolt kokku suruma. See takistab südame parema ja vasaku vatsakese normaalset laienemimist südametsükli ajal, mille tulemusena süda ei saa piisavalt verd täita ja edasi pumpada. Väheneb südameväljapaisu, vererõhk langeb ja elutähtsate organite (nagu aju, neerud) verevarustus halveneb. Kui sekkumist ei toimu, lõpeb see šokiga ja südameseiskega.
- Madal vererõhk (hüpotensioon)
- Paistetud veenid kaelal (jugulaarveenide paisumine)
- Tukslematu ja kauge südameheli (mattunud südametoonid perikardi vedeliku tõttu)
- Äkiline või halvenev lööging (düspnoe), eriti lamavas asendis
- Rindkeres valu või ebamugavustunne, mis võib kiirustada
- Tugev nõrkus, uimasus, ärevus
- Südamepekslemine (palpitatsioonid)
- Nahk on niiske, külm ja kahvatu (šoki märgid)
- Kõhuvalu (reaktiivne)
- Üldine nõrkus ja väsimus
- Aeglase arenguga hingeldamine
- Kõhukinnisus (iseäras vereringe häire tõttu)
- Kõhuõõne vedelikukogunemine (atsiit)
- Jalgade turse
Perikardi tamponaadi peamiseks põhjuseks on mis tahes olukord, mis põhjustab vedeliku kogunemist perikardiõõnde. Levinumad põhjused on:
- Trauma: Löök rindkerele, puss- või kuulihaav, tugev kompressioon (nt autoõnnetus). See on üks levinumaid põhjusi.
- Perikardiidi (südamekoti põletiku) tüsistus: Nii viirus- kui ka bakteriaalsed põletikud võivad põhjustada vedeliku kogunemist. Eriti ohtlik on puhuline perikardiit.
- Südameinfarkti tüsistus: Südamelihase läbimurre võib põhjustada verejooksu perikardi.
- Pärast südameoperatsiooni või invasivse protseduuri: Võib tekkida verejooks või vedeliku eritumine.
- Metastaasivähk: Rinna- ja kopsuvähk, lümfoom, mesoteelioom võivad levida perikardile ja põhjustada vedeliku kogunemist.
- Uureemia (kidneye puudulikkus): Ainevahetusjäägid ärritavad perikardi.
- Autoimmuunhaigused: Süstemaatiline erütematoosne lupus, revmatoidartriit.
- Rindkere kiiritusravi (radiaatioon).
- Mõned ravimid (nt antikoagulandid, mis suurendavad verejooksu ohtu).
Riski suurendab igasugune perikardiõõne vedelikukogunemine (efusioon), eriti kui see areneb kiiresti.
Perikardi tamponaadi kahtlus tekib sümptomite ja anamneesi (nt trauma) põhjal. Diagnoos kinnitatakse kiiresti erinevate uuringutega:
- Füüsiline uuring: Arst võib täheldada madalat vererõhku, kiiret pulssi, paisunud jugulaarveene, matte südametone. Võib esineda paradoksaalne pulsus – pulsi laine hingamisel sisse hingates nõrgeneb oluliselt.
- Elektrokardiogramm (EKG): Võib näidata madala pinge komplekse (QRS) või muutusi, mis viitavad perikardiidile. Mõnikord näidatakse elektromehaanilist dissotsiatsiooni (süda töötab, kuid puudub korrapärane pulss).
- Ehhokardiogramm (südame ultraheli): See on kuldstandard ja kiireim meetod tamponaadi tuvastamiseks. See näitab selgelt perikardiõõne vedelikku ja südame kompressiooni, eriti parema vatsakese kokkusurumist hingamistsüklis.
- Rindkere röntgen: Võib näidata laienenud, "kruusi" kujulist südamevarju, kuid see ei ole tamponaadi jaoks spetsiifiline ega tundlik meetod.
- Arvutitomograafia (CT) või magnetresonantstomograafia (MRT): Kasutatakse keerulisematel juhtudel, et täpsemalt hinnata vedeliku olemust ja perikardi struktuuri.
Diagnoos kinnitatakse tavaliselt ehhokardiograafia abil, mis võimaldab ka protseduuri (perikardiotsentees) planeerimist.
Perikardi tamponaadi ravi on kiireloomuline ja on suunatud rõhu vähendamisele perikardiõõnes ning südame töö taastamisele.
1. Perikardiotsentees (perikardipunktsioon): See on peamine ja elu päästev protseduur. Selle käigus sisestatakse nõel (ja hiljem kateter) rindkere kaudu perikardiõõnde ning eemaldatakse vedelik. See toob kohese leevenduse – vererõhk tõuseb, hingamine paraneb. Eemaldatud vedelik saadetakse analüüsi, et selgitada välja põhjus (nt kas on verd, mäda või tume kasvaja).
2. Toetav ravi: Haiglas antakse hapnikku, seadatakse süstlaga veeniteed vedelike ja ravimite andmiseks. Võidakse kasutada inotroopseid ravimeid, et toetada südame tööd.
3. Kirurgiline sekkumine: Kui tamponaad kordub või vedelik on tihe (nt verd), võib olla vajalik perikardiotoomia – väike lõike tegemine perikardis, et vedelik voolaks pidevalt välja rindkerre. Perikardiektomeetria (osaliselt või täielikult perikardi eemaldamine) võib olla vajalik korduvate juhtude või malignse protsessi korral.
4. Põhjushaiguse ravi: Pärast akuutse ohu kõrvaldamist on kriitiliselt oluline diagnoosida ja ravida tamponaadi põhjustanud haigus (nt vähk, infektsioon, autoimmuunhaigus).
Perikardi tamponaad on meditsiiniline erakorraline seisund. Koheset arstiabi (kutsu kiirabi – 112) on vaja järgmiste hirmutavate sümptomite ilmnemisel, eriti kui neile eelnes rindkere trauma, südameoperatsioon või on teada perikardiidi või vähihaigus:
- Äkiline ja tugev hingeldamine, eriti lamamise ajal.
- Terav, läbistav valu rindkeres, mis võib kiirustada kaela või õlgadesse.
- Tugev nõrkus, uimasus, teadvuse muutused (segadus, teadvusekaotus).
- Külm higi, kahvatus ja ärevus.
- Kiire ja nõrk pulss koos madala vererõhuga.
Ärge oodake! Tamponaadi areng võib olla väga kiire, ja aeg on otsustav tegur. Kui teil on diagnoositud perikardi efusioon (vedelikukogunemine) ja teil tekivad uued hingamis- või tsirkulatsioonihäired, võtke kohe ühendust oma arstiga või sõitke haiglasse.