Põrna magnetresonantstomograafia

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Põrna magnetresonantstomograafia (MRI) on täpne ja detailne piltmeetod, mis võimaldab hinnata põrna struktuuri, suurust ja võimalikke patoloogilisi muutuseid. See on mitteterapeutiline ja kiirgusvaba uuring, mis kasutab tugevat magnetvälja ja raadiolaineid. MRI on eriti väärtuslik põrna massi, kasvajate, põletikuliste seisundite või veresoonte anomaaliate hindamisel.

Mis on põrna magnetresonantstomograafia?

Funktsioon

Põrna struktuuri ja morfoloogia detailne visualiseerimine.
Erinevate põrnahäirete (kasvajad, tsüstid, absessid, trauma) tuvastamine ja iseloomustamine.
Põletikuliste protsesside (nt pankreatiit) mõju hindamine põrnale.
Vahel kasutatakse kontrastainega põrna vereringe ja varustuse hindamiseks.

Meetodi põhimõte

Kasutab tugevat magnetvälja ja raadiosageduslikke impulsse, et ergastada kehas olevaid vesinikuaatomeid.
Ergastatud aatomite naasmine oma algseisundisse tekitab signaali, mida seadmed registreerivad.
Saadud andmete põhjal luuakse detailsed ristlõike kujutised põrnast ja ümbritsevatest kudedest.

Uuringu protseduur ja ettevalmistus

Protseduur

Patsient asetatakse liugvoodile, mis liigub MRI-seadme torusse (tunneli).
Uuringu ajal on vaja püsida täiesti liikumatult, et kujutised oleksid selged.
Seade teeb seeriasid klõpsavaid või põrisevaid helisid.
Uuring kestab tavaliselt 30 kuni 45 minutit, olenevalt vajadusest kasutada kontrastainet.

Ettevalmistus

Enamasti ei ole vaja erilist dieeti.
Tuleb teatada kõikist metallistest implantaatidest (nt südame stimulaatorid, klambrid), kuna need võivad olla MRI jaoks ohtlikud või moonutada kujutist.
Kontrastainega uuringu korral võidakse paluda 4-6 tundi mitte süüa.
Raseduse või rinnaga toitmise korral tuleb enne kontrastaine kasutamist arstiga konsulteerida.

Mida võivad näidata põrna MRI leitud muutused?

Struktuursed ja morfoloogilised muutused

Splenomegaalia (põrna suurenemine) – võib viidata infektsioonile, maksahaigustele, verehaigustele või mõnele vähivormile.
Fokaalsed leiud (nt tsüstid, hemangioomid) – enamasti kahjutumad, kuid vajavad vahel täiendavat hindamist.
Põrna trauma või ruptuur – selgitatakse vigastuse ulatust ja verejooksu.

Kasvajad ja põletikulised muutused

Primaarsed või sekundaarsed (metastaatilised) kasvajad põrnas.
Absess (mädanikupõletik) – püsib tavaliselt kõrge palavikuga.
Granulomatoossed muutused (nt sarkoidoosi, tuberkuloosi korral).
Infarktid (põrna osa vereringe häire) – iseloomulik kujutis.

Muud radioloogilised leiud

Aktsessoorsed (lisandsed) põrnad.
Põrna fibroos või kaltsifikaadid vanade haiguste tagajärjel.
Kontrastaine kogunemise mustri muutused, mis võivad viidata vaskulaarsele või põletikulisele protsessile.

Indikatsioonid: millal tehakse põrna MRI uuringut?

Põhjustatud sümptomite või kahtlusega

Püsiv või tundmatu päritolu kõhuvalu, eriti vasakus ülanurgas.
Põrna suurenemise (splenomegaalia) põhjuste selgitamine, mida on esmalt tuvastatud ultaraheli või KT abil.
Kahtlus põrna kasvaja, tsüsti või absessi suhtes.
Põletikuliste haiguste (nt autoimmuunhaigused, krooniline pankreatiit) seire.
Trauma (nt õnnetusjuhtum) järgne põrna seisundi hindamine.

Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida