Põrna magnetresonantstomograafia
Põrna magnetresonantstomograafia (MRI) on täpne ja detailne piltmeetod, mis võimaldab hinnata põrna struktuuri, suurust ja võimalikke patoloogilisi muutuseid. See on mitteterapeutiline ja kiirgusvaba uuring, mis kasutab tugevat magnetvälja ja raadiolaineid. MRI on eriti väärtuslik põrna massi, kasvajate, põletikuliste seisundite või veresoonte anomaaliate hindamisel.
- Põrna struktuuri ja morfoloogia detailne visualiseerimine.
- Erinevate põrnahäirete (kasvajad, tsüstid, absessid, trauma) tuvastamine ja iseloomustamine.
- Põletikuliste protsesside (nt pankreatiit) mõju hindamine põrnale.
- Vahel kasutatakse kontrastainega põrna vereringe ja varustuse hindamiseks.
- Kasutab tugevat magnetvälja ja raadiosageduslikke impulsse, et ergastada kehas olevaid vesinikuaatomeid.
- Ergastatud aatomite naasmine oma algseisundisse tekitab signaali, mida seadmed registreerivad.
- Saadud andmete põhjal luuakse detailsed ristlõike kujutised põrnast ja ümbritsevatest kudedest.
- Patsient asetatakse liugvoodile, mis liigub MRI-seadme torusse (tunneli).
- Uuringu ajal on vaja püsida täiesti liikumatult, et kujutised oleksid selged.
- Seade teeb seeriasid klõpsavaid või põrisevaid helisid.
- Uuring kestab tavaliselt 30 kuni 45 minutit, olenevalt vajadusest kasutada kontrastainet.
- Enamasti ei ole vaja erilist dieeti.
- Tuleb teatada kõikist metallistest implantaatidest (nt südame stimulaatorid, klambrid), kuna need võivad olla MRI jaoks ohtlikud või moonutada kujutist.
- Kontrastainega uuringu korral võidakse paluda 4-6 tundi mitte süüa.
- Raseduse või rinnaga toitmise korral tuleb enne kontrastaine kasutamist arstiga konsulteerida.
- Splenomegaalia (põrna suurenemine) – võib viidata infektsioonile, maksahaigustele, verehaigustele või mõnele vähivormile.
- Fokaalsed leiud (nt tsüstid, hemangioomid) – enamasti kahjutumad, kuid vajavad vahel täiendavat hindamist.
- Põrna trauma või ruptuur – selgitatakse vigastuse ulatust ja verejooksu.
- Primaarsed või sekundaarsed (metastaatilised) kasvajad põrnas.
- Absess (mädanikupõletik) – püsib tavaliselt kõrge palavikuga.
- Granulomatoossed muutused (nt sarkoidoosi, tuberkuloosi korral).
- Infarktid (põrna osa vereringe häire) – iseloomulik kujutis.
- Aktsessoorsed (lisandsed) põrnad.
- Põrna fibroos või kaltsifikaadid vanade haiguste tagajärjel.
- Kontrastaine kogunemise mustri muutused, mis võivad viidata vaskulaarsele või põletikulisele protsessile.
- Püsiv või tundmatu päritolu kõhuvalu, eriti vasakus ülanurgas.
- Põrna suurenemise (splenomegaalia) põhjuste selgitamine, mida on esmalt tuvastatud ultaraheli või KT abil.
- Kahtlus põrna kasvaja, tsüsti või absessi suhtes.
- Põletikuliste haiguste (nt autoimmuunhaigused, krooniline pankreatiit) seire.
- Trauma (nt õnnetusjuhtum) järgne põrna seisundi hindamine.
- Gastroenteroloog
- Hematoloog
- Onkoloog
- Üldkirurg või trauma kirurg
- Infektoloog
Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?
Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.
Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!