Perikardiotsentees

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Perikardiotsentees on invasivne protseduur, mille käigus eemaldatakse vedelik südant ümbritsevast perikardikotist (südameümbrise kotid) nõela abil. Seda tehakse nii diagnostilistel kui ka terapeutilistel eesmärkidel, et leevendada südame tamponaadi sümptomeid ja analüüsida vedeliku koostist.

Mis on perikardiotsentees?

Funktsioon

Diagnoosimine: Vedeliku analüüs infektsioonide, pahaloomuliste kasvajate või põletikuliste seisundite tuvastamiseks.
Ravi: Eluohtliku südame tamponaadi kiire leevendamine, et taastada südame normaalse töö.
Sümptomaatiline leevendus: Rindkere valu ja hingamislämbumise vähendamine vedeliku eemaldamise teel.

Protseduuri tüübid

Ekokardiograafiaga juhitud punktsioon: Kõige tavalisem ja turvalisem meetod, mis võimaldab reaalajas nõela täpset juhtimist.
EKG-monitoorimine: Kasutatakse südame rütmi jälgimiseks protseduuri ajal.
Kiirguskirurgiline punktsioon: Harvem kasutatav, tavaliselt keerukatel juhtudel.

Ettevalmistus ja protseduuri käik

Ettevalmistus

Patsiendi asendamine: Patsient asetatakse selili või poolistuvasse asendisse.
Steriilsus: Punktsioonipiirkond puhastatakse ja desinfitseeritakse, kasutatakse steriilseid vaibe.
Kohalik tuimestus: Nahk ja koed punktsioonikohas tuimestatakse kohaliku tuimasti abil.
Kujutise juhtimine: Enamasti kasutatakse transtorakaalset ehhokardiograafiat (südame ultraheli) nõela täpse suunamise tagamiseks.

Protseduuri etapid

Nõela sissetoomine: Pikk, õhuke nõel viiakse ettevaatlikult sisse rindkere seina kaudu, tavaliselt apikaalsest või subksifoidsest (rinnakuluu all) lähenemisviisist.
Vedeliku eemaldamine: Nõela kaudu ühendatakse süstla või dreen, et eemaldada vedelik perikardikotist.
Jälgimine: Patsiendi vererõhku, pulssi ja hingamist jälgitakse pidevalt.
Vedeliku analüüs: Eemaldatud vedelik saadetakse laboratoorse analüüsi jaoks (nt tsütoloogia, mikrobiologia).
Nõela eemaldamine: Pärast protseduuri lõpetamist eemaldatakse nõel ja haav katketakse.

Mida perikardiotsentees näitab?

Vedeliku iseloom ja leitud põhjused

Verine vedelik (hemoperikard): Võib viidata südame lihaskoe rebendile, aordi disseleerumisele, trauma või malignantsetele kasvajatele.
Püsiv vedelik (eksudaat): Näitab sageli põletikulisi protsesse (nt perikardiit), infektsioone (tuberkuloos, viirused) või kasvajaid.
Transudaat (mittepõletikuline vedelik): Võib olla seotud südamepuudulikkuse, neerupuudulikkuse või maksatsirroosiga.
Mädane vedelik (püoperikard): Haruldane, kuid tõsine seisund, mis nõuab kiiret ravimist.

Patoloogilised leiud ja nende tõlgendamine

Kasvajarakud tsütoloogilises analüüsis: Võib viidata perikardi metastaasidele (nt kopsuvähk, rinnavähk).
Positiivne bakteriologiline kultuur: Tõendab bakteriaalset perikardiiti.
Kõrge valgu sisaldus: Iseloomulik põletikulistele või malignantsetele protsessidele.
Suur vedelikuhulk: Võib põhjustada südame tamponaadi, mis on eluohtlik seisund.

Indikatsioonid: millal tehakse perikardiotsenteesi?

Meditsiinilised olukorrad

Südame tamponaad: Kui perikardivedelik survetab südant, põhjustades vererõhu langust, hingamislämbumist ja šoki – see on elupäästav protseduur.
Põhjusta selgitamata perikard-effusioon (vedelik kogunemine): Diagnoosimiseks, eriti kui kahtlustatakse kasvaja või tuberkuloosi.
Raskekujuline põletikuline perikardiit või infektsioon: Vedeliku eemaldamine ja antibiootikumide manustamine otse perikardikotti.
Trauma (nt noahaav, läbistav trauma): Kahtlus hemoperikardi järele.

Spetsialistid, kes protseduuri teevad

Kardioloog: Tavaliselt teostab ekokardiograafiaga juhitud punktsiooni.
Kardiokirurg: Võib osaleda keerukatel juhtudel või kui on vaja kirurgilist sekkumist.
Intensiivravi arst: Teostab kiireid punktsioone intensiivravi osakonnas eluohtlike tamponaadide korral.