Nummulaarne ekzeem
Kirjeldus
Nummulaarne ekzeem on krooniline nahahaigus, mida iseloomustabad selgelt piiritletud, müntitaolised (nummulaarsed) lööbeplekkid. See on sageli kuiv, sügelev ja atoopilise nahaaldisusega seotud tüsistus, mis võib oluliselt mõjutada elukvaliteeti. Haiguse kulg on sageli tsükliline, perioodide paranemise ja ägenemise vaheldumisega.
Nummulaarne ekzeem, tuntud ka kui müntekujuline ekzeem või diskoidne ekzeem, on põletikuline nahahaigus. Selle peamiseks tunnuseks on ümmargused või ovaalsed lööbealad, mis meenutavad münte. Need plekid on tavaliselt selgelt eristatavad terve nahapinnast, punased, sügelevad, kaetud koorikute või väikeste mullidega ning paiknevad sageli jäsemetel ja kere tüvel. Haiguse aluseks on nahabarjääri funktsiooni häire, mis viib liigse veekaotuse, kuivuse ja põletikulise reaktsiooni tekkimiseni. Kuigi täpne põhjus on teadmata, on see seotud mitmete keskkonna- ja geneetiliste tegurite koosmõjuga.
- Ümmargused või ovaalsed, müntitaolised punased plekid nahal.
- Plekid on selgelt piiritletud terve nahaga piiril.
- Lööbepind võib olla niiske, mulliline või kaetud kollakaspruunide koorikutega.
- Plekid paiknevad eelistatult käte ja jalgade tagaküljel, puusadel ja kere tüvel.
- Tugev või mõõdukas sügelus, mis võib öösiti intensiivistuda.
- Naha kuivus ja pingetunne lööbepiirkonnas ning selle ümber.
- Valu või kipitustunne, eriti kui nahk lõheneb.
- Kroonilisuse korral võib nahk pakseneda (likhenifikatsioon) ja tumedamaks muutuda.
- Kui tekib sekundaarne bakteriaalne infektsioon, võib tekkida rohkem eritist, kinnisuse tugevnemine, palavik või valulikkus.
Nummulaarse ekzeemi täpset põhjust ei teata, kuid see on tulemus geneetilise eelsoodumuse ja keskkonnategurite koosmõjust. Peamised riskitegurid ja käivitajad hõlmavad:
- Nahabarjääri häire: Põhiline mehhanism on nahast vedeliku liigne aurumine ja kuivus.
- Atoopia: Paljudel patsientidel on isiklik või perekonnaline ajalugu atoopilise dermatiidi, astma või ninaallergia kohta.
- Keskkonnategurid: Kuiv õhk (eriti talvel), sagedad kätepesemised, kõrge karedusega seebid ja dušigeelid, aga ka vähese niiskusega keskkond võivad haigust käivitada.
- Nahakahjustused: Pisikrad torkamised, hõõrdumine või põletused võivad alustada lööbe teket (isomorfne reaktsioon).
- Stress: Emotsionaalne stress võib sümptomeid oluliselt süvendada.
- Allergiad: Mõnel juhul võib olla seos nikkeli või muude metallide kontaktallergiaga.
- Vanus: Kuigi võib esineda igas vanuses, on see sagedamini täiskasvanutel, eriti meesterahvastel.
Nummulaarse ekzeemi diagnoosib tavaliselt dermatoloog või perearst peamiselt läbi visuaalse nahauuringu, kuna lööbeplekid on väga iseloomuliku välimusega. Diagnostika võib hõlmata järgmist:
1. Anamnees ja füüsiline uuring: Arst küsib sümptomite ajaloo, nende kestuse, käivitavaid tegureid ja perekonnalisi haigusi.
2. Dermatoskoopia: Spetsiaalse suurendusklaasi abil täpsem nahastruktuuri hindamine.
3. Nahabiopsia: Ebatüüpiliste juhtude või teiste haiguste välistamiseks võetakse väike nahatükk histoloogiliseks analüüsiks, mis kinnitab põletikulised muutused.
4. Allergiatestid (plaasitest): Kontaktallergia kahtluse korral tehakse test erinevatele ainetele, et tuvastada võimalikke käivitajaid.
5. Diferentsiaaldiagnoos: Arst peab välistama muud sarnaseid haigusi nagu infektsiooniline tinea corporis (seenehaigus), psoriaas või allergiline kontaktpõletik.
Ravi on suunatud sügeluse leevendamisele, põletiku mahasurumisele, nahabarjääri taastamisele ja ägenemiste ennetamisele. Raviplaan on individuaalne ja võib hõlmata kombinatsiooni erinevatest meetoditest:
- Kohtalised kortikosteroidid: Lööbeplekide määrimiseks kasutatavad kreemid või salvid on põletiku ja sügeluse põhiravim. Kasutatakse nõrku kuni tugevaid preparaate, vältides pikaajalist kasutamist samas kohas.
- Kohtalised kaltsineuriini inhibiitorid (nt takrolimuus, pimekrolimuus): Alternatiiv kortikosteroididele, eriti näo- või nahakurdude piirkondades. Need ei põhjusta nahaõhendust.
- Niisutus- ja taastavad kreemid: Pidev kasutamine kuival nahal parandab barjääri funktsiooni ja on ravipõhi. Soovitatakad rikastatud ureaga, tseramiididega või rasvhapetega preparaate.
- Antihistamiinikumid: Sügelevuse leevendamiseks, eriti enne magamaminekut.
- Fototerapia (valgusravi): Ultraviolettvalguse (UVB) kiiritamine erilistes kabinettes on tõhus meetod keskmise või raske ekzeemi korral.
- Süsteemsed ravimid: Väga raske ja laialdase ekzeemi puhul võib arst määrata tablette (nt tsüklosporiin, metotreksaat) või bioloogilisi ravimeid.
- Infektsiooni korral: bakteriaalse infektsiooni korral määratakse antibiootikumid (kohtaliselt või suukaudselt).
- Elustiili muudatused: Soovitatav on lühikesed, soojad (mitte kuumad) dušid, õrnade puhastusvahendite kasutamine, koorivate protseduuride vältimine ja kuiva õhu korral niisutaja kasutamine.
Soovitatav on konsulteerida arstiga (perearst või dermatoloog) niipea, kui tekivad iseloomulikud müntitaolised lööbeplekid. Eriti oluline on kiire konsultatsioon järgmistel juhtudel:
- Kui sümptomid segavad igapäevaelu või une.
- Kui ise ravides ei ole paranemist märgata mõne nädala jooksul.
- Kui lööbepiirkond muutub oluliselt punasemaks, palavaks, valusaks või hakkab eritama rohkelt vedelikku või mäda (infektsiooni märgid).
- Kui ekzeem levib kiiresti uutele kehaosadele.
- Kui tekib kahtlus, et võib olla hoopis teine nahahaigus.
Eelkõige on oluline saada õige diagnoos ja individuaalne raviplaan, et kontrollida haigust ja vältida pikaajalisi nahakahjustusi.