Maksa hemangioom
Kirjeldus
Maksa hemangioom on kõige levinum hea- (mittekahjulik) maksakasvaja. See on sündinud verejuhakasvaja, mis koosneb seotud verekapillaaridest ja mida sageli avastatakse juhuslikult. Enamikul juhtudel see ei põhjusta tervisele ohtu ega vaja spetsiaalset ravi.
Maksa hemangioom on verejuhakasvaja, mis asub maksas. See ei ole vähkkasvaja ja ei kaldu vähiks arenema. Hemangioom tekib tänu maksas olevate verekapillaaride ebanormaalsele paisumisele ja põimimisele. Tavaliselt on see väike (alla 5 cm), üksik moodustis, kuid võib esineda ka mitmeid või suuremaid hemangioome. Need on enamasti kaasasündinud ja võivad väga aeglaselt kasvada, kuid jäävad sageli eluaegseks muutumatuteks.
- Puuduvad igasugused sümptomid.
- Kasvaja avastatakse juhuslikult põhjusteta kõhuõõne pildiuuringul.
- Ülemise kõhu parempoolne ebamugavustunne, raskustunne või valulikkus.
- Kõhutäisus varajase söömise tõttu.
- Harva: iiveldus, oksendamine.
- Väga harva: hemangioomi rebend või verejooks, mis põhjustab äkkset ja tugevat kõhuvalu.
Maksa hemangioomi täpne teke on teadmata, arvatakse, et see on kaasasündinud arenguhäire. Hormonaalsetel teguritel, eriti östrogeenil, võib olla roll hemangioomide kasvu stimuleerimisel.
Peamised riskitegurid hõlmavad:
- Sugu: Naised diagnoositakse maksa hemangioomiga 3–6 korda sagedamini kui mehi.
- Vanus: Võib avastada igas vanuses, kuid sagedamini keskealistel.
- Rasedus: Olemasolev hemangioom võib raseduse ajal hormonaalsete muutuste tõttu veidi kasvada.
- Hormoonasendusravi: Östrogeenipõhine ravi võib soodustada kasvu.
Kuna sümptomid puuduvad, avastatakse hemangioom tavaliselt juhuslikult. Kasutusele tulevad järgmised pildidiagnostika meetodid:
- Kõhuõõne ultraheli (ultraheliuuring): Esmane ja turvaline meetod kasvaja avastamiseks ja iseloomustamiseks.
- Kompuutertomograafia (KT) või Magneti-resonantstomograafia (MRT): Kasutatakse kahtluse korral või suurte hemangioomide täpsemaks hindamiseks, et eristada seda teistest maksamoodustistest. MRT on selleks väga täpne meetod.
- Biopsia (koe uurimine): Rakendatakse harva, kuna pildiuuringuid peetakse tavaliselt piisavaks, ja punktsiooniga kaasneb verejooksu risk.
Enamik maksa hemangioome ei vaja mingit ravi. Ainsaks vajalikuks meetodiks on regulaarne jälgimine.
- Jälgimine: Väikeste, sümptomiteta hemangioomide puhul piisab aeg-ajalisest (nt 6–12 kuu järel) ultraheliuuringust kontrolliks, kas kasvaja on stabiilne.
- Ravi vajavad juhud: Ravi kaalutakse harvadel juhtudel, kui hemangioom on väga suur (üle 5–10 cm), põhjustab püsivaid sümptomeid või tekib tüsistus (nt rebend).
- Ravimeetodid: Siis võib kaaluda kasvaja eemaldamist (resektsioon), verevarustuse blokeerimist (embolisatsioon) või harvem kasutada ravi, mis suunatakse otse kasvajasse. Maksasiirdamine on äärmiselt haruldane vajadus.
Kui teil on teadaolev maksa hemangioom, on oluline jälgida oma seisundit. Pöörduge arsti poole JUHUL, KUI:
- Tekkib püsiv, äge või tugevnev valu kõhu paremas ülaosas.
- Tunnete pidevat iiveldust, oksendamist või kaotate isu.
- Tekib kollasus (nt nahakollasus, tumedus) või muud tervisenäitajad halvenevad.
Kui hemangioom on teile juhuslikult avastatud, on oluline konsulteerida gastroenteroloogi või hepatoloogiga, et saada kindel diagnoos ja jälgimiskava, eriti kui kasvaja on suurem kui 5 cm.