Lameelirakkude nahavähk

Lameelirakkude nahavähk (spinosellulaarne kartsinoom) on pahaloomuline kasvaja, mis tekib naha pealiskihi (epidermise) lameelirakkudest. See on invasiivne vähk, mis võib lümfisõlmedesse ja teistesse organitesse levida, kui seda ei ravita. Lameelirakkude nahavähk areneb sageli eelkäskeõiguslike muutuste (nt aktiiniline keratoos või Boweni tõbi) alusel, mis on pikaajalise UV-kiirguse kahjustuse tulemus. Kasvaja võib tekkida igal nahapiirkonnal, kuid kõige sagedamini avastatakse seda päikesele avatud aladel, nagu nägu, kõrvad, kael ja käed. See ei ole nii sage kui põhiselirakkude kartsinoom, kuid on agressiivsem ja metastaseerub (levib) suurema tõenäosusega.

Peamine põhjus on päikese ultraviolettkiirguse (UV) krooniline toime, mis kahjustab naha rakude DNA-d. Mõned faktorid suurendavad oluliselt riski:

• UV-kiirgus: Pikaajaline päikesel küpsetamine, solaarumi kasutamine ja välitöö ilma kaitseta.
• Naha tüüp: Heledanahalistel isikutel, kel on vähem melanotsiini (pigmenti).
• Vanus: Risk suureneb vanusega, kuid nooredki võivad haigestuda, eriti kui on intensiivne päikese käimine.
• Keemilised ained: Kontakt teatud kantserogeensete ainete nagu arseeni, tärvete või naftatoodetega.
• Immunnsüsteemi nõrgenemine: Organisiirdamise järgsed ravimid, HIV/AIDS või teised immuunhäired.
• Iooniseeriv kiirgus: Eelnev radioterapia.
• Päevitusvoogede või naha kroonilised haavad: Põletused, armid või kroonilised haavad võivad olla eellaseisundid.

Lameelirakkude nahavähk diagnoositakse nahaspetsialisti (dermatoloogi) poolt. Peamine meetod on biopsia, kus arst eemaldab osa kahtlastest koest ja saadab selle histoloogiliseks uurimiseks. See on ainus viis diagnoosi kinnitamiseks.

1. Visiinne läbivaatus: Arst hindab muhu suurust, värvi, kuju ja asukohta.

2. Dermatoskoopia: Spetsiaalse suurendusklaasiga seade võimaldab täpsemalt uurida muhu struktuuri.

3. Biopsia: Kas tõuk- (osaline) või eksitsioon- (täielik) biopsia. Patholoog analüüsib proovi mikroskoobi all, et tuvastada vähirakud ja haiguse agressiivsuse astet.

4. Lisateated: Kui kahtlustatakse levikut (metastaase), võib olla vaja täiendavaid uuringuid nagu lümfisõlmede ultraheliuuring või CT/MRI-skaneerimine.

Ravi valik sõltub kasvaja suurusest, asukohast, agressiivsusest ja patsiendi üldisest terviseseisundist. Eesmärk on vähk täielikult eemaldada.

• Kirurgiline eemaldamine (eksitsioon): Kõige tavalisem meetod, kus kasvaja eemaldatakse koos tervete nahapiiridega, et tagada puhtad servad. Saadud kudede proov uuritakse mikroskoobiga.
• Mohsi mikrographiline kirurgia: Väga täpne meetod, kus eemaldatakse kasvaja kiht-kihilt ja iga kihti kontrollitakse mikroskoobiga kohe operatsiooni ajal. Kasutatakse näo piirkonnas või korduvate kasvajate puhul.
• Küüterapia: Kasvaja hävitamine vedel lämmastikuga (jahutamine). Sobib väiksemate või eelkäskeõiguslike muutuste puhul.
• Radioterapia (kiiritusravi): Kasutatakse, kui kirurgia pole sobiv (näiteks vanematel patsientidel või raskesti opereeritavates kohtades).
• Kohalikud ravimid: Immunomodulaatorid (nt imikvimood) või kemoteraapia kreemid (nt 5-fluorurasil) võivad olla valik väga varajaste muutuste puhul.
• Süstekemoteraapia või sihtravimid: Kasutatakse edenenud või metastaseerunud haiguse puhul, kui vähk on levinud teistesse organitesse.

Kui tähelepanekul on miski nahal, mis ei ole normaalne ja ei parane mõne nädala jooksul, on oluline konsulteerida dermatoloogi või perearstiga. Eriti kiireloomulised on järgmised olukorrad – need on punased lipud:

• Kiiresti kasvav või muutuv nahamuhk või laik.
• Haav või märk, mis veritseb, mädaneeb või ei tervene 4-6 nädala jooksul.
• Valu, sügelus või tundlikkus nahakahjustuse piirkonnas.
• Olemasoleva armi, sünnimärgi või vanema haava äkiline muutumine.
• Lümfisõlmede suurenemine (näiteks kaelal või kaenla all) muhu läheduses.

Ärge oodake! Varajane sekkumine on lameelirakkude nahavähi edukaks ravimiseks ülioluline.