Lisa kliinik

Digitaalne dermatoskoopia

Kirjeldav

Näitaja kohta

Digitaalne dermatoskoopia on kaasaegne nahaümbrise haiguste, eelkõige melanioomi ja teiste nahavähkide varajaseks avastamiseks kasutatav meetod. See hõlmab naha teatud piirkonna suurendatud piltide digitaalset salvestamist ja analüüsi, võimaldades muutuste jälgimist aja jooksul. Meetod on kiire, mittetroov ja suure täpsusega.

Funktsioon
  • Naha pigmentseerunud ja mittepigmentseerunud moodustiste (nt sünnimärkide, kaetete) üksikasjalik visualiseerimine ja dokumenteerimine.
  • Võimaldab haigusprotsesside muutuste jälgimist aja jooksul (monitooring), mis on oluline vähieelsete ja vähktõveste seisundite varajaseks avastamiseks.
  • Annab võimaluse salvestatud piltide arvutiabiliseks analüüsiks (nn kunstliku intelligentsi abil) ja teiste spetsialistidega konsultatsiooniks.
Meetod
  • Põhineb spetsiaalse dermatoskoobi (suurendava läätsega seade) kasutamisel, mis on ühendatud digikaameraga.
  • Pildid salvestatakse arvutisse spetsiaalse tarkvara abil, mis võimaldab neid hiljem analüüsida, mõõta ja võrrelda eelmiste piltidega.
  • Digitaalne dermatoskoopia võib olla tavalise (kontakt)dermatoskoopia laiendus või täiesti kontaktivaba meetod, olenevalt seadmest.
Protseduur
  • Patsient asetatakse mugavasse asendisse, nahapiirkond, mida uuritakse, paljastatakse.
  • Arst või meditsiiniõde puhastab uuritava nahapiirkonna vajadusel.
  • Dermatoskoobi abil tehakse uuritavast nahast suurendatud pildid (tavaliselt 10-50x suurendus). Seade võib olla otse nahal (kontaktmeetod, kus kasutatakse erilist geeli või õli) või kontaktivaba.
  • Pildid salvestatakse arvutisse koos patsiendi andmete ja pildistamise kuupäevaga.
  • Tarkvara võimaldab piltidel teha märkmeid, mõõta moodustisi ja võrrelda neid varem tehtud piltidega.
  • Terve protsess ühe moodustise pildistamiseks võtab aega mõni minut.
Ettevalmistus
  • Erilist ettevalmistust pole vaja.
  • Soovitatav on mitte kanda uuritavale nahapiirkonnale meigi- või kosmeetikatooteid protseduuri päeval.
  • Oluline on teatada arstile kõikidest eelmistest nahaprobleemidest, põletustest ja päikesekahjustustest.
Kahtlased või patoloogilised leid
  • Melanioom või teised nahavähid (nt põhikaritsinoom, lamerakuline kartsinoom).
  • Atypilised sünnimärgid (düsplastilised nevused), mis võivad olla eelvähktõved.
  • Pahaloomulised muutused nahakaetetes või teistes pigmentseerunud struktuurides.
  • Põletikulised nahahaigused, mis vajavad täpsemat hindamist.
  • Nahakasvajad, mis on kiiresti kasvanud või muutunud.
Dermatoskoopilised kriteeriumid
  • Asümmeetria moodustise kuju ja/või värvuse poolest.
  • Ebaregulaarne piir (laiguline, hammastatud).
  • Mitmevärvilisus (rohkem kui kaks värvi).
  • Suurem läbimõõt (tavaliselt üle 6 mm).
  • Muutused aja jooksul (Evolution) – kuju, suuruse, värvi muutus, mis on selgelt näha võrreldes varasemate piltidega.
Peamised põhjused uurimiseks
  • Kahtlus melanoma või muu nahavähi suhtes (nt uus või muutunud sünnimärk).
  • Kõrge melanioomiriski tõttu (paljud sünnimärgid, eelnenud nahavähk, tugev päikesevalgus, perekonnananamnes).
  • Atypiliste sünnimärkide (düsplastiliste nevuste) regulaarne jälgimine.
  • Nahamuutuste hindamine pärast päikesepõletust või teist kahjustust.
  • Ennetav uuring kõrge riskiga patsientidel.
Millised spetsialistid võivad seda ette kirjutada?
  • Dermatoloog (nahahaiguste spetsialist) – peamine spetsialist selle protseduuri läbiviimiseks ja tulemuste hindamiseks.
  • Perearst või üldarst – kes suunab patsiendi edasi kahtluste korral.
  • Onkoloog – patsiendi jälgimiseks vähidiagnoosi järel.

Seotud uuringud

Dermatoskoopia
complementary
Sünnitusekaart (Mole mapping)
complementary
Konfokaalne mikroskoopia
complementary
Naha optiline koherentsetomograafia
complementary

Seotud haigused

Melanoom 90% Basalioom 85% Lameelirakkude nahavähk 80% Kaposi sarkoom 75% Mükoso fungoides 70%

Otsi näitajat