Kurgu adenokartsinoom (faryngeaalne adenokartsinoom)
Kirjeldus
Kurgu adenokartsinoom on haruldane, kuid agressiivne vähi vorm, mis areneb kurgu limaskestes näärmelistest rakkudest. See võib tekitada erinevaid sümptomeid, mis sarnanevad teiste kurguhaigustega, mistõttu täpne ja õigeaegne diagnoos on raviedukuse jaoks väga oluline.
Kurgu adenokartsinoom on pahaloomuline kasvaja (vähi liik), mis algab kurgu piirkonna limaskestades asuvatest näärmelistest rakkeudest (adeno tähendabki 'näärmeline'). Need rakud toodavad erinevaid sekreete, näiteks sülge. Kasvaja võib tekkida kurgu erinevates osades: nina-kurgus (nasofarünks), suu-kurgus (orofarünks) või kõri-tõukurgus (hüpofarünks). See erineb teistest kurguvähi tüüpidest, nagu lamerakk-kartsinoom, just oma päritolu poolest. Kuna see on suhteliselt haruldane, võib selle diagnoosimine olla keeruline ja nõuab spetsialisti tähelepanu.
- Kurgu ärritus, kratsiv tunne või valu, mis ei kao
- Püsiv kurguvalu ilma selge põhjuseta
- Raske neelata (düsfaagia), eriti tahkeid toite
- Kõri muutused või kestev köha
- Kõrvavalu, mis tegelikult on väljendunud valu kurgust (vähendatud valu)
- Kurgust veritsemine või sülje leidmine verd
- Kaela soonte suurenemine (paistes lümfisõlmed), mis on tihti esimene märkus patsiendile
- Oluline kaalulangus toitumisharjumuste muutumise tõttu
- Näo- või kaelapiirkonna püsiv valu, mis võib kiirguda kõrva
- Hääl muutub kareks või see kaob (häälehäired)
- Pidev väsimus ja üldine halb enesetunne
Kurgu adenokartsinoomi täpset põhjust ei tea, kuid on tuvastatud mitu tegurit, mis suurendavad haigestumise ohtu. Peamised riskitegurid on tubakas (suitsetamine või närimine) ja alkoholi liigtarbimine, mille koosmõju on eriti ohtlik. Inimese papilloomiviiruse (HPV), eriti tüüp 16, nakatumine on oluline riskitegur, seotud peamiselt suu-kurgu põletikuga. Teised tegurid hõlmavad pikaajalist tolmule või keemilistele ainetele kokkupuutumist (nagu puidutööstus). Vanus on ka tegur – haigus esineb sagedamini üle 60-aastastel meestel, kuigi noored inimesed ei ole kaitsmata. Geneetilist eelsoodumust peetakse võimalikuks, kuid see pole veel täielikult selge.
Kurgu adenokartsinoomi tuvastamine algab põhjaliku anamneesi ja füüsilise uuringuga, sh kaela lümfisõlmede palpeerimisega. Olulisim meetod on endoskoopia – peenikese, paindva toruga (endoskoobiga) kurgu vaatlus. Selle käigus võetakse kahtlase piirkonna kudede näidist (biopsia), mis saadetakse patoloogilisele uurimisele. See on diagnoosi kinnitamise kuldnurgakivi. Edasise haiguse leviku hindamiseks tehakse pilddiagnostilisi uuringuid: kompuutertomograafia (KT) või magnetresonantstomograafia (MRT) kaela ja rindkere piirkonnas ning positronemissioontomograafia (PET) skaneerimine, et avastada võimalikke kaugemaske. Need uuringud aitavad määrata kasvaja täpset asukohta, suurust ja levikut, mis on otsustav raviplaani koostamisel.
Raviplaan sõltub kasvaja suurusest, asukohast, levikust (staadiumist) ja patsiendi üldtervisest. Multidistsiplinaarne meeskond (onkoloog, kirurg, radioterapeut) koostab individuaalse kava. Kirurgiline eemaldamine on sageli esmavalik, kui kasvaja on piiratud. See võib hõlmata mitmeid tehnikaid, sealhulgas robotkirurgiat. Enamasti kombineeritakse kirurgiat pärastoperatiivse kiiritusravi või keemiaraaviga, et vähendada retsidiivi ohtu. Radioterapia kasutab kõrge energiaga kiiri kasvaja hävitamiseks või kahandamiseks. Keemiaravi kasutatakse sageli koos kiiritusraviga (kemoradioterapia) või haiguse leviku korral. Uuemad sihtravimid (näiteks monoklonaalsed antikehad) ja immuunteraapia uuritakse ja rakendatakse teatud juhtudel. Toetusravi, sh valu- ja toitumisnõustamine, on oluline osa raviksust.
Konsulteerige kindlasti otsekohe oma perearsti või otorinolaringoloogiga (kõrva-, nina- ja kurukearst), kui teil on mõni järgmistest märkidest, mis ei kao 2-3 nädala jooksul iserahus või tavapäraste ravimitega: püsiv kurguvalu või ärritus; raskused neelamisega; selgelt tuntav patt kaelas; kurgu veritsemine või verine sülg; põhjendamatu kaalulangus; kestev kõrvalu või köha. Need 'punased lipud' ei pruugi tähendada vähki, kuid nad vajavad kiiret ja põhjalikku meditsiinilist hindamist, et välistada või tuvastada tõsine haigus nagu adenokartsinoom võimalikult varases staadiumis.