Konversioonihäire (Conversion Disorder)

Konversioonihäire on psüühikahäirete klassifikatsioonis (DSM-5) kujutatud kui funktsionaalseid neuroloogilisi sümptomiga häiret (Functional Neurological Symptom Disorder). Selle olemus seisneb selles, et alateadlik psüühiline stress, trauma või konflikt „muundub“ kehalisteks sümptomiteks, mis meenutavad neuroloogilist haigust. Aju töötab erinevalt, protsessides emotsioone ja sensoorseid signaale ebatavalisel viisil, mis põhjustab näiteks halvatuse või krampe. Oluline on mõista, et sümptomid on päriselt kogetavad ja need ei ole teeseldud või meelega esile kutsutud. Need kajastavad aju ja keha keerulist vastasmõju psüühilise koormuse tingimustes.

Konversioonihäire täpne põhjus pole teada, kuid seda peetakse keeruliseks psühholoogiliste, bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite koosmõju tulemuseks.

Psühholoogilised tegurid: Trauma, äge stress (nagu lein, lahkuminek) või pikaajaline psüühiline konflikt on sageli käivitavad tegurid. Sümptom võib olla alateadlik viis kohata psüühilist paindlikkust või konflikti lahendada.

Bioloogilised ja geneetilised tegurid: On märke, et teatud inimesed võivad olla geneetiliselt vastuvõtlikumad funktsionaalsetele häiretele. Samuti võivad mängida rolli varasemad neuroloogilised haigused või aju töö eripärad informatsiooni töötlemisel.

Riskitegurid:

• Naissugu (naised diagnoositakse sagedamini).
• Noorem täiskasvanuiga.
• Varasem psüühiliste haiguste (nagu ärevus, depressioon) või persooniluse häirete anamnees.
• Varasemad füüsilised või seksuaalsed traumad.
• Peres esinevad samalaadsed sümptomid või neuroloogilised haigused.

Konversioonihäire diagnoosimine on väga oluline protsess, mis nõuab põhjalikku läbivaatamist, et välistada teised neuroloogilised või meditsiinilised seisundid. Diagnoos põhineb kliinilisel hindamisel ja sageli tehakse see koostöös neuroloogi ja psühhiaatri vahel.

1. Põhjalik anamnees ja füüsiline/uuring: Arst kuulab läbi sümptomite ajaloo, nende seose stressiga ja patsiendi tervise tausta. Neuroloogiline uuring aitab tuvastada sümptomite mustreid, mis on tüüpilised funktsionaalsetele häiretele (nt. jäikuse või reflekside muutumine erinevates olukordades).

2. Abiuuringud (välistamise eesmärgil): Kavatsus ei ole leida „midagi valesti“, vaid kinnitada, et sümptomeid ei põhjusta teine haigus.

• Koe-Uuringud (vereproovid): Välistamaks põletikku, infektsiooni või ainevahetushaigusi.
• Pildiuuringud (aju MRI või KT): Välistamaks ajukasvaja, insulti või muud struktuurilist kahjustust.
• EEG (elektroentsefalograafia): Eriti oluline atakkide korral, et eristada psühhogeenilisi atakke epilepsiast.

3. Positiivsed kliinilised leid: Diagnoosi panemise aluseks on positiivsed tunnused, mis viitavad funktsionaalsele häirele (nt. sümptomite muutlikkus, vasturääkivus standardtestides või paranes stressi all), mitte pelgalt teiste haiguste puudumine.

Konversioonihäire ravi keskendub sümptomite leevendamisele ja aluseks olevate psüühiliste tegurite lahendamisele. Edukaim on tavaliselt mitmete meetodite kombinatsioon.

Psühhoteraapia: On ravi kuldstandard.

• Kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT): Aitab tuvastada ja muuta stressi tekitavaid mõtte- ja käitumismustreid, ning õpetab uusi viise sümptomitega toime tulemiseks.
• Psühhodünaamiline teraapia: Võib aidata avastada ja töödelda alateadlikke konflikte või varasemaid traumasid, mis võivad sümptomeid põhjustada.

Füsioteraapia ja okupatsiooniteraapia: On kriitilised motoorsete sümptomite korral. Eesmärk on taastada usaldust oma kehasse, parandada liikuvust ja jõudu ning enesekindlust igapäevastes tegevustes.

Ravimid: Puhtalt konversioonihäiret ravivaid ravimeid ei ole. Siiski võib arst määrata ravimeid kaasnevate seisundite (nagu ärevus või depressioon) leevendamiseks või magamise parandamiseks.

Patsiendi harimine ja toetamine: Arusaamine haigusest kui päris ja ravitavast seisundist on esimene oluline samm paranemisele. Toetav pere- ja sotsiaalvõrgustik on väga oluline.

Oluline on otsida arstiabi kohe, kui ilmnevad uued, seletamatud neuroloogilised sümptomid. Ärge eeldage automaatselt, et tegemist on konversioonihäirega – sarnaseid sümptomeid võivad põhjustada ka teised tõsised meditsiinilised seisundid (nagu multiple skleroos, insult või epilepsia), mis nõuavad kiiret diagnostikat ja ravimit.

Pöörduge kohe arsti poole või kutsuge hädaabiteenistuse numbril 112, kui:

• Tekivad äkksed krambid või teadvuse kaotuse hoogud (esmakordselt).
• Tekib äkine kõnehäire, nägemis-, kuulmis- või tasakaaluhäire.
• Ilmneb äkine halvatus või tugev nõrkus keha ühel küljel.

Kui teisi tõsiseid põhjusi on välistatud ja arst pakub võimalust konversioonihäirest, on väga oluline võtta see tõsiselt ja aktiivselt osaleda soovitatud raviskeemis. Varajane sekkumine parandab oluliselt paranemise väljavaateid.