Kontaktdermatiit

Kontaktdermatiit on nahapõletik, mis tekib kohe või mõne aja pärast otsesest kokkupuutest teatud ainete või materiaalidega. See on üks levinumaid nahahaigusi, mis võib esineda igas vanuses ning põhjustab tugevat kõrvetust, sügelust ja ebamugavustunnet. Õigeaegne tuvastamine ja põhjuste kõrvaldamine on võtmetähtsusega sümptomite leevendamiseks ja korduvate puhangute vältimiseks.

Kontaktdermatiit on nahareaktsioon, mis jaguneb kahte peamisse tüüpi: irritatiivne (ärritav) ja allergiline. Irritatiivne kontaktdermatiit on lihtsam vorm, mis tekib siis, kui aine kahjustab nahakaitsva kihti otsese toksilise toimega. See võib areneda peaaegu kõigil isikutel, kes puutuvad piisavalt tugeva ärritajaga pikaajaliselt või korduvalt kokku. Allergiline kontaktdermatiit on viivistatud tüüpi ülitundlikkusreaktsioon, kus immuunsüsteem reageerib konkreetsele ainetele (allergeenile). Selle korral võib nahareaktsioon tekkia mõni tund või isegi mõni päev pärast kokkupuudet. Mõlemal juhul on põhiobjektiks naha epidermise kiht, kus toimub põletikuline vastus, põhjustades punetust, paistetust ja sügelust.

Üldised ja kohalikud sümptomid
  • Punetus (erütseem) kokkupuutealal
  • Tugev sügelus
  • Kuivus ja lõhenemine nahal
  • Vesistes villide teke (vesikulid)
  • Paistetus ja tursunud tunne
Irritatiivse kontaktdermatiidi tunnused
  • Reaktsioon tekib kohe või mõne tunni jooksul pärast kokkupuudet
  • Tunne nagu põletushaav või kriimustus
  • Piirkond võib olla täpselt piiritletud ja vastab kokkupuutekohale
  • Sagedased põhjused on seebid, lahustid või liigne niiskus
Allergilise kontaktdermatiidi tunnused
  • Reaktsioon võib algada 24–48 tundi pärast kokkupuudet ja areneda edasi
  • Sügelus võib olla eriti tugev
  • Nahakahjustus võib levida väljapoole algset kokkupuutepiirkonda
  • Isikulik anamnees võib osutada varasematele allergiatele

Põhiline põhjus on nahakokkupuude spetsiifiliste ärritavate või allergiliste ainetega. Levinumad ärritajad (irritandid) hõlmavad agressiivseid kemikaale, lahusteid, puhastusvahendeid, liialdatud niiskust või hõõrdumist (nt korduv kätepesu). Allergeenide hulka kuuluvad nikkei, kosmeetika koostisained (nt lõhnad, konservandid), mõned ravimid (nt antibiootikumid või kortikosteroidid), kummi- või lateksitooted ning teatud taimed (nagu mürgikatk või karikakar). Riskiteguritena võib välja tuua professionaalse tegevuse (kokad, meditsiinitöötajad, ehitajad), atopilise dermatiidi olemasolu, mis nõrgestab nahabarjääri, ja geneetilise kalduvuse allergiatele.

Diagnoosi paneb tavaliselt dermatoloog, lähtudes põhjalikust anamneesist ja füüsilisest uuringust. Arst küsib sümptomite ajaloost, võimalikest kokkupuuteainetest igapäevaelus või tööl. Kõige olulisem ja spetsiifilisem allergilise kontaktdermatiidi tuvastamise meetod on plaastertest (patch test). Selle käju kleebitakse seljale spetsiaalsed plaastrid erinevate standardallergeenidega ja hinnatakse reaktsiooni 48 ja 96 tunni möödudes. Vajadusel võidakse teha diferentsiaaldiagnoos teiste nahahaigustega, nagu atoopiline dermatiit, psoriaas või bakteriaalne infektsioon. Mõnikord võidakse kasutada ka elimineerimiskatset, eemaldades kahtlustatud aine keskkonnast ja jälgides sümptomite paranemist.

Ravi põhineb kahel peamisel põhimõttel: põhjuste vältimine ja sümptomite leevendamine. Esimene ja kõige olulisem samm on tuvastada ja täielikult välistada ärritaja või allergeen. See võib nõuda töökeskkonna muutmist, kaitsevahendite (kindaid) kasutamist või kosmeetika tootete vahetust. Kohalikuks raviks kasutatakse sageli kortikosteroidide kreeme või ointmente, et vähendada põletikku ja sügelust. Eriti kuiva või lõhenenud naha korral on olulised niisutusvahended (emolliendid). Tugeva sügeluse korral võivad antihistamiinikumid suus kaasa aidata. Raskeimatel juhtudel võidakse lühiajaliselt manustada suukaudseid kortikosteroide. Oluline on ka korrektne nahahooldus, sh leebe puhastusvahendite kasutamine ja kuuma vee vältimine. Kui tekib sekundaarne bakteriaalne infektsioon, on vaja antibiootikume.

Pöörduge kohe dermatoloogi või perearsti poole, kui: sügelus on nii tugev, et segab une või igapäevase tegevuse; nahareaktsioon levib kiiresti või hõlmab suurt kehapiirkonda; tekkisid märgid infektsioonist, nagu eritus, kollakad koorikud, tugev punetus, valu või palavik; isetegulised ravimeetodid (vabalt müüdavad kreemid) ei anna leevendust mõne päeva jooksul; kahtlustate, et reaktsioon on seotud teie töökeskkonnaga. Eriti oluline on kiire konsultatsioon, kui nahakahjustus ilmneb näole või intiimpiirkondades või kui teil on varem olnud tõsiseid allergilisi reaktsioone.


Seotud uuringud: Kontaktdermatiit

Allpool on uuringud, mille tulemus selle haiguse korral erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Uuringute väärtused tõusevad

2
Selle haiguse korral on nende uuringute tulemus tavaliselt normist kõrgem

Uuringute väärtused langevad

2
Selle haiguse korral on nende uuringute tulemus tavaliselt normist madalam

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle haiguse kohta: kuidas te seda märkasite, kuidas kulges diagnostika ja ravi. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!