Kontaktdermatiit

Kontaktdermatiit on nahareaktsioon, mis jaguneb kahte peamisse tüüpi: irritatiivne (ärritav) ja allergiline. Irritatiivne kontaktdermatiit on lihtsam vorm, mis tekib siis, kui aine kahjustab nahakaitsva kihti otsese toksilise toimega. See võib areneda peaaegu kõigil isikutel, kes puutuvad piisavalt tugeva ärritajaga pikaajaliselt või korduvalt kokku. Allergiline kontaktdermatiit on viivistatud tüüpi ülitundlikkusreaktsioon, kus immuunsüsteem reageerib konkreetsele ainetele (allergeenile). Selle korral võib nahareaktsioon tekkia mõni tund või isegi mõni päev pärast kokkupuudet. Mõlemal juhul on põhiobjektiks naha epidermise kiht, kus toimub põletikuline vastus, põhjustades punetust, paistetust ja sügelust.

Põhiline põhjus on nahakokkupuude spetsiifiliste ärritavate või allergiliste ainetega. Levinumad ärritajad (irritandid) hõlmavad agressiivseid kemikaale, lahusteid, puhastusvahendeid, liialdatud niiskust või hõõrdumist (nt korduv kätepesu). Allergeenide hulka kuuluvad nikkei, kosmeetika koostisained (nt lõhnad, konservandid), mõned ravimid (nt antibiootikumid või kortikosteroidid), kummi- või lateksitooted ning teatud taimed (nagu mürgikatk või karikakar). Riskiteguritena võib välja tuua professionaalse tegevuse (kokad, meditsiinitöötajad, ehitajad), atopilise dermatiidi olemasolu, mis nõrgestab nahabarjääri, ja geneetilise kalduvuse allergiatele.

Diagnoosi paneb tavaliselt dermatoloog, lähtudes põhjalikust anamneesist ja füüsilisest uuringust. Arst küsib sümptomite ajaloost, võimalikest kokkupuuteainetest igapäevaelus või tööl. Kõige olulisem ja spetsiifilisem allergilise kontaktdermatiidi tuvastamise meetod on plaastertest (patch test). Selle käju kleebitakse seljale spetsiaalsed plaastrid erinevate standardallergeenidega ja hinnatakse reaktsiooni 48 ja 96 tunni möödudes. Vajadusel võidakse teha diferentsiaaldiagnoos teiste nahahaigustega, nagu atoopiline dermatiit, psoriaas või bakteriaalne infektsioon. Mõnikord võidakse kasutada ka elimineerimiskatset, eemaldades kahtlustatud aine keskkonnast ja jälgides sümptomite paranemist.

Ravi põhineb kahel peamisel põhimõttel: põhjuste vältimine ja sümptomite leevendamine. Esimene ja kõige olulisem samm on tuvastada ja täielikult välistada ärritaja või allergeen. See võib nõuda töökeskkonna muutmist, kaitsevahendite (kindaid) kasutamist või kosmeetika tootete vahetust. Kohalikuks raviks kasutatakse sageli kortikosteroidide kreeme või ointmente, et vähendada põletikku ja sügelust. Eriti kuiva või lõhenenud naha korral on olulised niisutusvahended (emolliendid). Tugeva sügeluse korral võivad antihistamiinikumid suus kaasa aidata. Raskeimatel juhtudel võidakse lühiajaliselt manustada suukaudseid kortikosteroide. Oluline on ka korrektne nahahooldus, sh leebe puhastusvahendite kasutamine ja kuuma vee vältimine. Kui tekib sekundaarne bakteriaalne infektsioon, on vaja antibiootikume.

Pöörduge kohe dermatoloogi või perearsti poole, kui: sügelus on nii tugev, et segab une või igapäevase tegevuse; nahareaktsioon levib kiiresti või hõlmab suurt kehapiirkonda; tekkisid märgid infektsioonist, nagu eritus, kollakad koorikud, tugev punetus, valu või palavik; isetegulised ravimeetodid (vabalt müüdavad kreemid) ei anna leevendust mõne päeva jooksul; kahtlustate, et reaktsioon on seotud teie töökeskkonnaga. Eriti oluline on kiire konsultatsioon, kui nahakahjustus ilmneb näole või intiimpiirkondades või kui teil on varem olnud tõsiseid allergilisi reaktsioone.