Kõhukatk

Kõhukatk (meditsiinilises kontekstis sageli gastroenteriit või enterokoliit) on seedekulgla – peamiselt soolestiku – infektsioon, mida põhjustavad viirused, bakterid või harvemini parasiidid. Need mikroorganismid tungivad soole limaskesta, põhjustades seal põletikulist reaktsiooni. See põletik kahjustab soole rakke, häirib normaalset vedeliku ja elektrolüüdide imendumist ning põhjustab soolte liigset vedeliku eritamist. Tulemuseks on tihe vedel kõhulahtisus. Haigus võib puudutada nii peensoole (enteriit), jämesoole (koliit) kui mõlemat korraga (enterokoliit). Raskel juhul võib tekkida soole limaskonna ulatuslikum kahjustus, isegi veritsus.

Peamised põhjused on infektsioonid. Viirused (nt noroviirus, rotaviirus) on kõige tavalisemad põhjustajad, eriti lastel. Bakterid (nt Salmonella, Campylobacter, Shigella, E. coli) põhjustavad sageli tõsisemaid vorme, mida võivad saatma palavik ja verine kõhulahtisus. Parasiidid (nt Giardia) on haruldasemad. Infektsioon levib fekaal-oraalse teega: saastunud toidu või vee tarbimise, otsese kontakti haige inimese või kontaminleeritud pindadega, samuti halva kätehügieeni kaudu. Riski suurendavad: väike laps või eakas vanus, nõrgenenud immuunsüsteem, reisimine arengumaadele („reisijate kõhulahtisus“), teatud ravimite (nt antibiootikumid, mis võivad põhjustada Clostridioides difficile infektsiooni) kasutamine ning tihedas kontakts olevad kollektiivid (lasteaiad, haiglad, laevad).

Enamasti piisab põhjalikust anamneesist ja füüsilisest uuringust. Arst hindab sümptomite olemust, kestust, võimalikku nakkusallikat ning kontrollib patsiendi vedelikustaatust (naha elastsus, vererõhk, pulss). Raskematel juhtudel või kui sümptomid ei levene, tellitakse laboratoorsed uuringud: roe analüüs (mikroskoopia, kultuur ja antibiogramm) nakkuspõhjuse kindlakstegemiseks, verianalüüs (valged verelibled, elektrolüüdid, kreatiniin) infektsiooni ulatuse ja dehüdratsiooni hindamiseks. Harva, kui kahtlustatakse mitteinfektsioonilist põhjust (nt põletikuline soolehaigus), võib olla vaja täiendavaid uuringuid nagu kolonoskoopia koos biopsiaga.

Ravi eesmärk on leevendada sümptomeid, parandada vedeliku- ja elektrolüüditasakaalu ning võidelda infektsiooni põhjusega. Enamik viiruslikke kõhukatkeid läbib ise 3-7 päevaga, vajades toetavat ravi: 1) Rehüdratatsioon: oluline on jooga piisavalt vedelikku. Soovitatakse suukaudseid rehüdratatsioonilahuseid, mis sisaldavad glükoosi ja elektrolüüte. Raskel dehüdratsioonil on vaja vedelikku veenisisese infusioonina haiglas. 2) Toitumine: Tasapisi hakake sööma kerget toitu (nt banaanid, riis, kuivik, toastatud leib, kartulid). Vältige rasvaseid, vürtsikaid, piima- või suhkrukaid toite. 3) Ravimid: Palaviku ja valu alandamiseks sobib paratsetamol (mitte ibuprofeen, mis võib soole limaskonda ärritada). Antibiootikume määratakse AINULT bakteriaalse infektsiooni kinnitatud korral. Ennetamatu kõhulahtisuse vastu kasutatavaid ravimeid (nt loperamiid) ei soovitata lastel ja verega kõhulahtisuse korral. Probiootikumid võivad aidata seedetrakti mikrofloorat taastada.

Pöörduge arsti poole JUHUL, KUI: kõhulahtisus kestab üle 48 tunni (täiskasvanutel) või 24 tunni (lapsel alla 3 aasta); teil on kõrge palavik (üle 39°C); roes on verd või musta värvi; teid valutavad tugevad või järjest tugevnevad kõhuvalud; teil on märke raskest vedelikupuudusest (väga vähe uriini, äärmuslik janu, peapööritus, segasus); te ei suuda isegi väikest kogust vedelikku endas hoida oksendamise tõttu; olete rase või teil on kaasuv krooniline haigus (nt diabeet, südamehaigus, neerupuudulikkus). VÄIKELASTEGA (eriti alla 1-aastased) tuleb konsulteerida arstiga VÄGA KIIRELT, sest neil tekib vedelikupuudus ohtlikult kiiresti. Kui lapse suuline vedelikutarbimine on piisav, ei pruugi haiglasse minek olla vajalik, kuid arsti nõu on oluline.