Hüpotüreoos
Kirjeldus
Hüpotüreoos on kilpnäärme alatalitlus, mille puhul kilpnääre ei tooda piisavalt kilpnäärme hormoone. See on üsna levinud häire, mis võib põhjustada aeglustunud ainevahetuse tõttu mitmesuguseid terviseprobleeme. Õigeaegne diagnostika ja asendusravi võimaldavad enamikul patsientidel elada täisväärtuslikku elu.
Hüpotüreoos on krooniline seisund, mille korral kilpnääre (kilpnääre) ei too organismi jaoks piisavalt hormoone türoksiini (T4) ja triiodotüroniiini (T3). Need hormoonid on absoluutselt hädavajalikud, sest nad reguleerivad peaaegu kõiki keha protsesse: nad kontrollivad ainevahetuse kiirust, kehatemperatuuri, südame löögisagedust, seedimist, närvisüsteemi toimimist ja isegi meeleolu. Kilpnäärme hormoonide puudus aeglustab keha põhiprotsesse, mis avaldub mitmetes iseloomulikes sümptomites.
- Pidev ja ülekaalukas väsimus, nõrkus
- Kaalutõus ilma isu suurenemiseta
- Suurenenud külmatundlikkus (külm on kõvasti tunda)
- Kuiv, kare nahk ja sanglehed
- Kähmlikkus, aeglustunud kõne
- Lihasevalud, krambid ja jäikus
- Depressioon, meeleheide, mäluhäired
- Kõhukinnisus
- Näo, käte ja jalgade turse (ödeem)
- Hääle madaldumine või kähedus
- Kulmude harvenemine, eriti välisosas
- Vererõhu tõus
- Menstruatsioonitsükli häired ja viljatus
- Kõrgenenud kolesterooli tase
Kõige sagedasem põhjus (üle 90% juhtudest) on autoimmuunhaigus Hashimoto türeoidiit, kus organismi immuunsüsteem ründab ekslikult omaenda kilpnäärme kudesid. Teised levinud põhjused hõlmavad: kilpnäärme osalist või täielikku kirurgilist eemaldamist, radioaktiivse joodiga ravi (nt Basedowi tõve puhul), mõnede ravimite (nt litiumi) kõrvaltoimet ja kilpnäärme põletik. Harva võib põhjuseks olla ka ioodi puudus toidus või ajuripatsi (hüpofüüsi) häired, mis ei tooda piisavalt kilpnäärme stimuleerivat hormooni (TSH). Risk suureneb naistel, vanemaealistel ja neil, kellel on peres esinenud kilpnäärme haigusi.
Hüpotüreoosi peamine diagnostiline meetod on vereanalüüs. Arst määrab kilpnäärme funktsiooni kontrollimiseks järgmised hormoonitasemed: TSH (kilpnäärme stimuleeriv hormoon) ja vaba T4 (kilpnäärme peamine hormoon). Kõrgenenud TSH koos madala T4 tasemega kinnitab selget hüpotüreoosi. Hashimoto türeoidiidi puhul otsitakse verest ka spetsiifilisi antikehi (nt TPO antikehad). Lisaks võib arst soovida kilpnäärme ultraheliuuringut, et hinnata kilpnäärme suurust, struktuuri ja tuvastada sõlmi või muud muutusi.
Hüpotüreoosi standardne ravi on eluaegne asendusravi sünteetilise türoksiiniga (levotüroksiin). See tablett taastab organismis puuduvad hormoonid. Annust valitakse individuaalselt, lähtudes patsiendi kaalust, vanusest, tervise seisundist ja vereanalüüside tulemustest. Oluline on ravimit võtta hommikuti tühja kõhuga, veega ja oodata vähemalt 30-60 minutit enne sööki. Esimesel aastal on vaja perioodilisi kontrollanalüüse, et annust täpsustada. Lisaks ravimile soovitatakse tasakaalustatud toitumist ja regulaarset füüsilist aktiivsust.
Kui teil on pidevalt mitu ülalkirjeldatud sümptomit (eriti väsimus, kaalutõus, külmatundlikkus ja kuiv nahk), on soovitatav perearstiga konsulteerida. Olge eriti tähelepanelik, kui need sümptomid halvenevad või kui teil tekib äge hingamisraskus, teadvusehäire (unisus, letargia), südame löögisageduse oluline aeglustumine või kehatemperatuuri langus – need võivad olla mürgistusliku mükseedemi (eluohtliku hüpotüreoosi tüsistuse) märgid, mis nõuavad KOOST kiiret sekkumist.