HER2-positiivne rinnavähk
Kirjeldus
HER2-positiivne rinnavähk on teatud tüüpi rinnavähk, mis iseloomustab vähirakkude kiire kasvu ja võib olla agressiivsem, kuid mille vastu on nüüd olemas väga tõhusad sihtravimid. See on võtmetähtsusega diagnoos, sest HER2 proteiini esinemise tuvastamine vähirakkudes võimaldab rakendada täpsemaid ravivõtteid, mis on muutnud selle haiguse prognoosi oluliselt paremaks.
HER2-positiivne rinnavähk on vähivorm, mille puhul vähirakud toodavad liigselt HER2 (Human Epidermal Growth Factor Receptor 2) proteiini. See proteiin toimib retseptorina raku pinnal ja saadab signaale, mis kontrollivad raku kasvu, jagunemist ja taastootmist. Kui HER2-geen on liiga aktiivne või paljunenud (protsess, mida nimetatakse amplifikatsiooniks), toodetakse liiga palju HER2 retseptoreid. See põhjustab vähirakkude kontrollimatu ja kiire kasvu ning jagunemist. HER2-positiivne rinnavähk moodustab umbes 15-20% kõikidest rinnavähkijuhtumitest ning seda on varem peetud üheks halvema prognoosiga alarühma. Tänapäeval on siiski olemas spetsiifilised HER2 sihtravimid, mis blokeerivad selle retseptori tegevust, peatavad vähirakkude kasvu ja viivad sageli nende hävimiseni. Need uued ravivõtted on muutnud selle diagnoosi tähendust fundamentaalselt, pakkudes paljudele patsientidele pikka ja kvaliteetset ellujäämist.
- Rinnas või kaenla all tuntav kõva, liikumatu ja sageli valutu tümpel või paksend.
- Rinna nahal muutused, nagu sissetõmme (näib nagu apelsinikoorel), punetus, skvaamid või haavand.
- Rinnanibu muutused: sissetõmme, väljapöördumine, eritiste (eriti vere või selge vedeliku) ilmumine.
- Rinna kuju või suuruse muutus ilma ilmse põhjuseta.
- Rinna või nibu valu või tundlikkus, mis ei seostu menstruaaltsükliga.
- Püsiv, seletamatu kehakaalu langus.
- Lööbituimus, mis ei parane puhkamisega.
- Luude valud (näiteks seljas või puusades), mis võivad viidata metastaasidele.
- Pea- või seljavalu, krambid või muutused nägemises – võimalikud märgid aju metastaasidest.
- Köha või hingamisraskused, mis võivad olla seotud kopsude kahjustumisega.
HER2-positiivse rinnavähi täpne põhjus ei ole teada. See tekib siis, kui rinnakoe rakud läbivad geneetilise mutatsiooni, mis muudab HER2-geeni liiga aktiivseks. See mutatsioon ei ole pärilik ega kättesaadav; see tekib spontaanselt (nn somaatiline mutatsioon). On aga mõningaid üldisi rinnavähi riskifaaktoreid, mis suurendavad tõenäosust haigestuda, sealhulgas: sooline risk (naised on palju tundlikumad), vanus (risk suureneb vanusega), perekondlik anamnees (lähisugulaste rinnavähk), teatud pärilikud geenimutatsioonid (nagu BRCA1 ja BRCA2), varajane menstruatsiooni algus või hiline menopaus, esimest lapse sünd pärast 30. eluaastat või lastetus, alkoholi tarbimine, rasvumine ja füüsilise aktiivsuse puudumine. Oluline on mõista, et HER2-positiivsus ei ole seotud patsiendi elustiiliga – see on vähirakude bioloogiline omadus, mis määratakse kindlaks patoloogilise uurimise käigus.
HER2-positiivse rinnavähi tuvastamine on kaheastmeline protsess, mis hõlmab nii vähk diagnoosimist kui ka selle bioloogilise alarühma määramist. 1) Esmadiagnoos: Kui on kahtlus vähk, tehakse mammograafia või ultraheliuuring. Kui leitakse kahtlane moodustis, võetakse biopsia – väike kohatükk või rakukogum, mida saadetakse patoloogilisele analüüsile. Mikroskoobiga tuvastatakse, kas tegemist on pahaloomulise kasvajaga. 2) HER2 staatuse määramine: Kui diagnoositakse invasiivne vähk, analüüsitakse biopsiaproovi spetsiaalsete testidega HER2 retseptori taseme kohta. Selleks kasutatakse: Immuunohistokeemiat (IHC), mis värvab HER2 proteiini ja annab tulemuse skaalal 0 kuni 3+. Tulemus 3+ tähendab HER2-positiivsust. Fluorestsents in situ hübridisatsiooni (FISH) või sarnaseid testid, mis otsivad otse HER2-geeni amplifikatsiooni. See on täpsem meetod. Tavaliselt kinnitatakse HER2-positiivne diagnoos siis, kui IHC on 3+ või FISH-test on positiivne. Need testid on kriitilised, sest need määravad ära, kas patsient saab kasu HER2 sihtravimite seeriast.
HER2-positiivse rinnavähi ravi on tänapäeval multidisciplinaarne ja personaliseeritud. See põhineb suuresti HER2 sihtravimite kasutamisel, mis on revolutsioonilised monoklonaalsed antikehad või väikesemolekulisred ravimid, mis blokeerivad spetsiifiliselt HER2 retseptori tegevust. Ravi võib hõlmata järgmisi etappe ja meetodeid: 1) Kirurgiline ravi: Kas lumpektomia (kasvaja eemaldamine koos väikese terve koe servaga) või mastektomia (kogu rinda eemaldav operatsioon). Sageli eemaldatakse ka kaenlaimusõlmed biopsia või puhastusoperatsiooni käigus. 2) Sihtravimitega kemoteraapia (adjuvantne või neoadjuvantne ravi): Enamasti antakse HER2-sihtravimeid (nt trastutsumab, pertutsumab, T-DM1) koos või pärast kemoteraapiat, et hävitada mikroskoopilisi metastaase ja vähendada retsidiivi riski. Sihtravimeid võidakse anda ka enne operatsiooni, et kasvajat vähendada. 3) Kiiritusravi: Kasutatakse sageli pärast lumpektomiat või teatud juhtudel pärast mastektomiat, et hävitada järelejäänud vähirakud piirkondlikus piirkonnas. 4) Hormoonravi: Kui kasvaja on lisaks HER2-positiivsusele ka hormoonretseptorite positiivne, võidakse kasutada hormoonblokaatoreid (nt tamoksifeen). 5. Edasijõudnud vähk: Kui vähk on levinud (metastaatiline), kombineeritakse erinevaid HER2-sihtravimeid, immuun- või kemoteraapiat, et haigust kontrolli all hoida võimalikult kaua.
- Kohe, kui tunned rinnas uut, kõva ja valutut tümpeld või paksendit, mis ei kao pärast menstruatsiooni.
- Kui täheldad rinnanahast (apelsinikoore sarnast sissetõmmet), rinnanibu muutusi või seletamatut eritist.
- Kaenla all on tuntav kõva või paisenenud sõlm.
- Ilmub püsiv, seletamatu rinna- või nibuvalu.
- On muid ärevust tekitavaid sümptomeid, nagu järsk kehakaalu langus, pidev väsimus või luuvalud.
- Oluline on meeles pidada: Enamik rinna tümpeld ei ole pahaloomulised, kuid iga uut või muutuvat leidu tuleb kiiresti arsti poolt kontrollida. Rutiinsed mammograafia uuringud vastavalt vanusele ja riskitasemele on samuti võtmetähtsusega varajaseks avastamiseks.