Günekomaastia
Kirjeldus
Günekomaastia on meditsiiniline seisund, mille korral meestel tekib liigne rinnakoe, mis viib rindkere ebanormaalse suurenemise või 'rindade' moodustumiseni. See pole haruldane – see esineb erinevas vanuses, alates sündimisjärgsetest beebidest kuni eakateni, ning see on sageli põhjustatud hormonaalsest tasakaalutusest. Kuigi see võib olla emotsionaalselt ebamugav, on oluline mõista, et enamik juhtumeid on ohutud ja kergesti ravitavad.
Günekomaastia ei ole rasvakoe akumulatsioon rasvumise tõttu, vaid tegelik mammiliste (rinnakudede) rakkude ja sidekoe kõhnumine ja suurenemine. See on tingitud keha testosterooni ja östrogeeni tasakaalu häirest, mis on hormoonid, mis mõjutavad soomärkide arengut. Kui östrogeeni mõju ületab testosterooni mõju või kui kudede tundlikkus hormoonide suhtes muutub, võib rinnakoes hakata moodustuma rohkem glaanulist kudet. Seda võib esineda ühel või mõlemal rinnal. On oluline eristada tõelist günekomaastiat (glandulaarse koe kasv) pseudogünekomaastiast (lihtsalt rasvakoe akumulatsioon), kuna ravi ja käsitlusviis on erinevad.
- Rindkere ümbermõõdu suurenemine ühel või mõlemal pool.
- Rinnapiirkonna kõhnumine või tursumine, mis on katsudes tihe ja elastne (erinevalt pehmetest rasvakoest).
- Tundlikkus või valulikkus rinnanibude all või nende ümbruses.
- Võib tekkida rinnanibude tundlikkus või ärritus hõõrdumise tõttu riietega.
- Õõnes või mõru tunne rindkere piirkonnas.
- Mõnel juhul võib tekkida vedeliku eritumine rinnanibudest (galaktorrea), mis võib viidata teatud meditsiinilistele seisunditele.
- Seisund võib põhjustada sotsiaalset või psühholoogilist stressi, häbistunnet või enesehinnangu langust, eriti noortel meestel.
Günekomaastia põhjustab enamasti hormonaalne tasakaalutus, kuid seda võivad esile kutsuda paljud tegurid:
- Füsioloogiline günekomaastia: Normaalsed elutsüklid: vastsündinutel (ema östrogeeni mõju), puberteedis (hormonaalsed kõikumised) ja vanematel meestel (testosterooni tase langeb).
- Haigused ja meditsiinilised seisundid: Maksahaigused, neerupuudulikkus, kilpnäärme talitlushäired, kasvajad, mis toodavad hormoone.
- Ravimid: Mõned diureetikud, antidepressandid, anabolilised steroidid, südameravimid, prostatavähiravimid ja kanep.
- Ained ja toitumisharjumused: Alkoholi liigtarbimine, uimastid, teatud toidulisandid, mis mõjutavad hormoone.
- Muud tegurid: Rasvumine (rasvarakkudel on võime muuta androgeene östrogeenideks), perekondlik ajalugu.
Günekomaastia diagnoosi püstitab arst (tavaliselt perearst, endokrinoloog või kirurg) läbi põhjaliku anamneesi ja füüsikalise uuringu.
1. Anamnees ja uuring: Arst küsib sümptomite kestuse, ravimite kasutamise, perekonnaloo ja eluviisi kohta. Seejärel uurib rinnapiirkonda, et hinnata koe tihedust ja ulatust.
2. Veretööd: Hormonaalanalüüs (testosteroon, östrogeen, LH, FSH, kilpnäärmehormoonid, prolaktiin), maksa- ja neerufunktsiooni testid, et välistada süsteemsed haigused.
3. Pildidiagnostika: Rinna ultratonaal on kuldstandard günekomaastia kinnitamiseks ja selle eristamiseks rasvakoe akumulatsioonist (pseudogünekomaastia). See võimaldab hinnata glaanulise ja rasvkoe suhet. Harvemini võidakse kasutada rindkere kompuutertomograafiat (KT) või magnetresonantstomograafiat (MRT), et välistada kasvajad.
4. Biopsia: Väga harva, kui kahtlustatakse pahaloomulist kasvajat, võetakse koeproov (biopsia).
Ravi sõltub otseselt günekomaastia põhjusest, raskusastmest ja selle kestusest.
- Jälgimine: Paljudel juhtudel (eriti puberteedis või uue ravimi alguses) võib günekomaastia ka iseenesest laheneda aja jooksul. Sellistel juhtudel võib arst soovitada perioodilisi kontrolli.
- Põhjuse kõrvaldamine: Kui põhjuseks on mingi ravim, võidakse seda muuta või lõpetada (arsti juhendamisel). Põhilise haiguse ravi (nt kilpnäärme talitlushäire) võib günekomaastiat oluliselt leevendada.
- Medikamentoosne ravi: Mõnedel juhtudel võidakse kasutada ravimeid, mis reguleerivad hormonaalset tasakaalu, näiteks selektiivsed östrogeeni retseptorite modulaatorid (nagu tamoksifen) või aromataasi inhibiitorid. Need mõjuvad paremini varajases staadiumis (kuni 6-12 kuud).
- Kirurgiline ravi (mastektomia): Kui günekomaastia on püsiv (enam kui 12-24 kuud), põhjustab olulist füüsilist või psühholoogilist ebamugavust ega reageeri teistele ravi meetoditele, võib olla kaalutletav kirurgiline interventsioon. Tavaliselt tehakse liposuktsioon (rasvakoe eemaldamine) ja/või eksitsioonmastektomia (glandulaarse koe eemaldamine) väikeste lõikude kaudu. See annab tavaliselt hea kosmeetilise tulemuse.
Soovitatav on konsulteerida arstiga iga kord, kui märkad rinnapiirkonnas muutusi. Eriti kiiret arstiabi vajavad järgmised olukorrad ('punased lipud'):
- Äkiline, kiiresti kasvav või valulik rindkere suurenemine.
- Selgelt palpatav tihe sõlm või moodustis rinnas või kaenlaalus.
- Nahamuutused rinnapiirkonnal (nahasügavus, punetus, haavand).
- Vedeliku eritumine rinnanibudest, eriti verev või selgelt verd sisaldav.
- Kõhnumine või valulikkus ainult ühel rinnal, mis võib viidata vajadusele välistada muid haigusi.
- Ginekomastia, mis ei lahene iseenesest pooleteise aasta jooksul või mis põhjustab olulist psühholoogilist või sotsiaalset stressi.