Jäigad lihased
Kirjeldus
Jäigad lihased on tunne, kus lihased on pinge- või valulised, liikumine on piiratud ja lihased tunduvad kanged või pingul. See on sage nähtus, mis võib tekkida ülepingutuse, stressi või erinevate tervisehäirete tõttu.
Lihaste jäikus ehk müotonus on lihaste pidev kerge pingutus, mis võimaldab meil hoida kehaasendit ja olla valmis liigutusteks. Kui lihased jäävad liiga pikka aega pingule või ei lõdvestu pärast koormust, tekibki tunne jäikusest. See on lihaste tavaline reaktsioon ülekoormusele, mille põhjuseks võib olla füüsiline pingutus, ebasobilik kehahoiak, stress või põhjuslik haigus. Lihaste jäikus võib esineda üksikutes kehapiirkondades (näiteks kael, õlad, selg või jäsemed) või olla laialdasem.
- Lihaste ülepingutus (nt intensiivne treening ilma korraliku soojenduseta või venituseta)
- Pikk istumine või seismine ebasobilikus asendis (nt arvutitöö)
- Stress ja ärevus, mis põhjustavad lihaste alateadlikku pinget
- Unepuudus või põhjusteta väsimus
- Kerged liigese- või kudede kahjustused (nt väike venitus)
- Dehidratatsioon (keha vedelikupuudus), mis häirib lihaste normaalset funktsioneerimist
- Mõned lihtsad viirushaigused, mis kaasnevad lihasevaluga (nt gripp)
- Fibromüalgia – krooniline valuhäire, mida iseloomustavad laialdased lihasevalud ja jäikus
- Müosiit – lihaste põletikuline haigus
- Parkinsoni tõbi või teised närvisüsteemi häired, mis mõjutavad lihaste tonust
- Autoimmoonhaigused (nt lupus, reumatoidartriit)
- Elektroliiditasakaalu häired (nt naatriumi või kaaliumi puudus)
- Mõned ravimid (nt kolesterooli alandavad staatinid) võivad kõrvalmõjuna põhjustada lihasevalusid ja jäikust
- Kroonilised seljaprobleemid (nt disk hernia, spondüloos)
Kui jäikus on kerge ja ilma punaste lippudeta, võid proovida järgmist:
1. Puhka ja lõdvesta – võta aega puhkamiseks, eriti kui põhjuseks on ülepingutus.
2. Soe või külm – külmkompress (jää) vähendab põletikku ja turse esimestel tundidel. Soojad kompressid või dušš hiljem lõdvestavad lihaseid ja parandavad verevarustust.
3. Õrnalt venita – tee aeglasi ja õrnalt venitusi, mitte äkiliigutusi. Jäta valu piiri taha.
4. Pijuta ennast – joo piisavalt vett, et vältida dehidratatsiooni, mis võib jäikust süvendada.
5. Paranda hoiakut – jälgi oma istumis- ja seismishoiakut. Kasuta ergonoomilisi tooli ja laua seadistusi.
6. Lõdvestus- ja hingamisharjutused – aitavad vähendada stressist põhjustatud lihaspinget.
7. Vabalt müüvad valuvaigistid – paratsetamool võib aidata valu vastu, ibuprofeen või naprokseen aitab nii valu kui ka põletiku vastu. Jälgi annustamise juhiseid.
Kui sümptomid ei parane 3-5 päeva jooksul isehoidlaga, võta ühendust perearstiga.
- Äkiline, tugev jäikus ja nõrkus, eriti kui see levib kiiresti ja/või puudutab nägu või neelamist (võib viidata anafülaktilisele reaktsioonile või mürgistusele).
- Jäikus ja valu rinnus, mis võivad koos hingamisel tekkiva valuga viidata südameprobleemidele.
- Jäikus pärast peatraumat, millele järgneb iiveldus, peavalu või segasus – võib olla ajukahjustuse märk.
- Jäikus, mis ei parane mitu päeva ja mida saavad kasvades tugevamaks.
- Jäikus, mis levib teistesse kehaosadesse.
- Nõrkus, tuimus või kiikeldamine koos lihaste jäikusega.
- Jäigusega kaasnev palavik (üle 38 °C).
- Punetus, paistetus või kuumenenud tunne jäigas piirkonnas (võib viidata infektsioonile).
- Jäikus ja tugev valu pärast äkilist liigutust või traumatu (võib olla lihase- või kõõluse rebendi märk).
- Kui te ei tea jäikuse põhjust ja see häirib teie igapäevast elu.