Ektroopion (Silmalauguväljapööre)

Ektroopion ehk silmalauguväljapööre on silmalaugu asendi häire, mille puhul silmalaug, enamasti alumine, pöördub väljapoole ja ei puudu korralikult silma pinnale. See võib põhjustada kroonilist kuivust, ärritust ja suurendada infektsioonide riski, seega on oluline saada õigeaegne diagnostika ja ravi.

Ektroopion on silmalaugu anatoomiline kõrvalekalle, mille korral laug, tavaliselt alumine, on pööratud väljapoole (eemale silma pinnast). See seisund rikub silma loomulikku kaitse- ja niisutussüsteemi. Normaalselt hoiab silmalaug silma niisena ja kaitseb seda väliskeskkonna mõjude eest, kuid ektroopioni korral ei suuda see funktsiooni täita. See toob kaasa aravooluhäired, kuna pisarakanalid ei suuda pisaraid korralikult ära juhtida, ning silma limaskest jääb kaitsetuks. Seisund on enim levinud eakate seas, kuid võib tekkida ka nooremas eas trauma või muude tegurite tulemusena.

Peamised tunnused
  • Pidev või hooajaline silmade kipitamine ja kuivustunne (nagu tolmu või liiva oleks silma sattunud)
  • Liigne pisarate eritumine (epifora) – silmad voolavad üle, eriti tuule käes või külmas
  • Silmade punetus ja ärritus
  • Limmine eritis silma nurgas või ripsmetel
Kaasnevad probleemid
  • Valguskartus (fotofoobia)
  • Nägemise hägustumine või udusus (tihti seotud ebastabiilse pisarakihiga)
  • Silmakonna põletik (konjunktiviit) korduvate infektsioonide tõttu
  • Silmalaugu nahal võib esineda paksunemist või ärritust

Ektroopioni peamiseks põhjuseks on vananemine – aja jooksul nõrgenevad silmalaugu sidemed ja lihased, mis hoiavad seda õiges asendis. Teised levinud põhjused hõlmavad: traumat (näiteks põletused või vigastused, mis tekitavad armistunud kuded); näonärvi kahjustus (nt Belli paralüüs), mis halvab silmalaugu lihaseid; eelneva silmalauguoperatsiooni või kiiritusravi tüsistused; ning harvemini kaasasündinud anomaaliad. Riskiteguritena võivad mängida rolli pikaajaline päikesevalguse käes viibimine ilma kaitseta, krooniline silmade hõõrumine või teatud nahahaigused, mis mõjutavad silmalaugu nahka.

Arst (enamasti oftalmoloog või silmaarst) teeb diagnoosi peamiselt läbi põhjaliku füüsikalise silmavaatluse. Ta hindab silmalaugu asendit, lihastooni ja naha pinget. Tavaliselt palutakse patsiendil silmi tugevasti sulgeda või pilgutada, et hinnata lihaste funktsiooni. Pisarate eritumise ja äravoolu hindamiseks võib teha nn Schirmeri testi (erimäärase pabeririba abil) või fluorestseiinilahenduse testi, et kontrollida pisarajuhade läbitavust. Raskematel juhtudel võidakse kaaluda konsultatsiooni plastilise kirurgi või neuroloogiga, eriti kui kahtlustatakse närvikahjustust.

Ravi sõltub ektroopioni tüsistuste ja põhjustest. Mittekirurgilised meetodid on suunatud sümptomite leevendamisele: kunstpisarad või silmamäärded niisutamiseks, öised silmamäärimise salvid ning kaitseprillid tuule ja tolmue eest. Lühiajalist parendust võib saada spetsiaalse kleeplindiga (silmalauku kinnitamine). Siiski on ainus püsiv ja tõhus ravi meetod kirurgiline korrigeerimine. Operatsiooni eesmärk on pingutada ja taastada silmalaugu lihaste ning sidemete funktsioon, tagades laugu õige asendi silma suhtes. Protseduuri tehakse tavaliselt kohaliku tuimestusega ning taastumine on kiire. Valikuline meetod võib olla ka keemiline või elektriraudadega ravimine (tšemodenaatsioon) pisarajuhade ajutiseks sulgemiseks, et vähendada pisarate ülevoolu.

Pöörduge oftalmoloogi (silmaarsti) juurde, kui märkate järgmisi murepunkte: alaline või halvenev silmade ärritus, punetus või valulikkus; silmade ülemäärase pisarate eritumise või limase eritise teke; nägemise järsk või järkjärguline hägustumine; või kui silmalaugu visuaalne väljapööre muutub ilmsemaks. Eriti kiiresti tuleks toimuda, kui silm on tundlik valgusele, on tekkinud tugev valu või arvate, et võõrkeha on silma sattunud – need võivad olla märgid terava infektsiooni või korneakahjustuse kohta. Iseäranis oluline on regulaarne kontroll eakatel patsientidel, kellel on kaasuvad nägemishäired või teised silmahaigused.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle haiguse kohta: kuidas te seda märkasite, kuidas kulges diagnostika ja ravi. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!