Ektopeiline rasedus

Ektopeiline rasedus (ka ekstrauterinne rasedus) on seisund, kus viljastunud muna ei suuda jõuda emakasse ja kinnitub kuskile mujale reproduktiivsüsteemis. Enamikul juhtudel (üle 95%) toimub see munajuhas (tuubaarne rasedus), kuid võib esineda ka muudes kohtades nagu munasarjades, kaelus (tservikaalne rasedus) või kõhuõõnes. Kuna need kohad ei ole ette nähtud loote kasvuks, võib kasvav lootekoti venitada ja lõhkuda ümbritsevaid kudesid, põhjustades siseveritsust. See on meditsiiniline erakorraline seisund, mis nõuab kiiret raviga.

Peamiseks põhjuseks on munajuhade kahjustus või takistus, mis takistab munaraku liikumist emakasse. Riski suurendavad tegurid on:

• Põletikulised haigused: Varasem klamüüdia või gonorröa infektsioon, mis põhjustab armkudeid munajuhades.
• Ektopeilise raseduse anamnees: Varasem ektopeiline rasedus suurendab oluliselt uue tekke riski.
• Munajuha operatsioon või anomaaliad: Näiteks steriliseerimine või fertiilsuse taastavad operatsioonid.
• Sigimisravi: Eriti in vitro viljastamine (IVF).
• Raseduse vältimise vahendid: Rasedus sisesete vaskude (spiraal) olemasolul, kuigi see on haruldane.
• Suurenenud vanus: Rasedused pärast 35. eluaastat.
• Suurenenud sigimisriskiga tegurid: Näiteks endometrioos või suitsetamine.

Ektopeilise raseduse kahtlus tekib sümptomite ja anamneesi põhjal. Diagnoosi kinnitamiseks tehakse järgmised uuringud:

1. Rasedustest ja vereanalüüs: HCG (rasedushormooni) taseme määramine vere seerumis. Ektopeilise raseduse puhul võivad HCG tasemed tõusta aeglasemalt või olla madalamad kui normaalses raseduses.

2. Transvaginaalne ultraheli (TVU): Peamine visualiseerimismeetod. See võimaldab näha, kas lootekott asub emakas või väljaspool seda. Sageli ei näita varases staadiumis lootekotti selgelt, kuid võib näha verd kõhuõõnes või massi munajuhas.

3. Laparoskoopia: Kui diagnoos on ebamäärane ja patsiendi seisund halveneb, võidakse kasutada seda kirurgilist meetodit, mis võimaldab otseselt vaadelda väikese kaamera abil kõhuõõnt ja munajuhasid. See võib olla nii diagnostiline kui ka raviv protseduur.

4. Kõhuõõne punktsioon (kuldotsentees): Harvem kasutatav meetod, kus võetakse nõela abil vedelikproove kõhuõõnest, et tuvastada verd, mis viitab murdumisele.

Ravi valik sõltub patsiendi üldisest seisundist, ektopeilise raseduse suurusest ja asukohast ning HCG tasemest.

• Medikamentoosne ravi (mittekirurgiline): Rakendatakse stabiilsetel patsientidel, kui lootekott on piisavalt väike ja veel pole murdumist. Süsivesinikurakuga ravim (metotreksaat) süstitatakse lihasesse, see peatab lootekasvu rakkude jaotumise blokeerimisega. Seejärel jälgitakse HCG taseme langust. See meetod võimaldab vältida operatsiooni ja säilitada munajuha.
• Kirurgiline ravi: Rakendatakse, kui on murdumine, tugevad sümptomid või medikamentoosne ravi ei sobi.
• Laparoskoopiline operatsioon: Eelistatud meetod. Tehakse väikesed lõiked, eemaldatakse ektopeiline rasedus. Kui võimalik, tehakse munajuhasäästlik operatsioon (salpingotoomia), kus rasedus eemaldatakse, jättes munajuha alles. Kui munajuha on tugevalt kahjustunud, võib olla vajalik selle osaline või täielik eemaldamine (salpingektomia).
• Avatud operatsioon (laparotoomia): Rakendatakse erakorralistes olukordades massiivse verejooksu korral või kui laparoskoopia ei ole võimalik.

Pärast ravi on oluline jälgida HCG taset kuni see nullini langeb, et veenduda, et kõik ektopeilised rakud on eemaldatud.

Pöörduge KOHE arsti või kiirabi poole, kui teil on raseduse ajal või selle kahtlusega mõni järgmistest sümptomitest:

• Äkiline või tugev kõhu- või vaagnavalu.
• Pearinglus, minestamine või teadvuse hägustumine.
• Õla valu.
• Tugev reie- võa seljavalu.

Pöörduge arsti poole VÕIMALIKULT KIIRESTI, kui:

• Teil on rasedustest positiivne tulemus ja tekkib ebatavalist verejooksu või tilgutamist, mis erineb menstruatsioonist.
• Teil on kerge kuni mõõdukavõitu kõhu- või vaagnavalu.
• Teil on eelmise ektopeilise raseduse anamnees ja te kahtlustate uut rasedust.

Ärge oodake. Ektopeilise raseduse varajane avastamine ja ravi on otsustava tähtsusega tervise ja tulevase viljakuse säilitamiseks.