Dakkrioadeeniit

Dakkrioadeeniit on pisarakanäärmepõletik. Pisarakanääred asuvad peamiselt silmalaugude ülemises välimises osas ja toodavad pisaraid, mis niisutavad silma pinda ja kaitsevad seda infektsioonide eest. Põletik võib olla äge (lühiajaline) või krooniline (pikaajaline). Äge dakkrioadeeniit on tavaliselt seotud bakteriaalse või viirusliku infektsiooniga, samas krooniline vorm võib olla seotud autoimmuunhaigustega nagu Sjögreni sündroom või sarkoidoos. Põletik põhjustab kanääre suurenemist, valu ja teiste tüüpiliste sümptomite ilmnemist.

Dakkrioadeeniidi peamised põhjused jagunevad infektsioonilisteks ja mitteinfektsioonilisteks. Levinud infektsioonilised põhjused hõlmavad bakteriaalseid infektsioone (nt Staphylococcus) ja viiruslikke infektsioone (nt leetrid, Epstein-Barri viirus). Mitteinfektsioonilised põhjused on sageli seotud süsteemsetega autoimmuunhaigustega, nagu Sjögreni sündroom, sarkoidoos või granulomatoosne polüangiit. Trauma või vigastus pisarakanääre piirkonnas võib samuti põhjustada põletikku. Riskitegurite hulka kuuluvad naissugu, noorem või keskealine vanus, olemasolev autoimmuunhaigus ning hiljutine ülemiste hingamisteede infektsioon.

Dakkrioadeeniidi diagnoosimiseks teeb arst esmalt põhjaliku anamneesi ja füüsilise uuringu, hinnates sümptomeid ja silmalao välimust. Vajadusel võidakse kasutada täpsemaid meetodeid:

• Pildidiagnostika: Ultrasonograafia (USA) on esmavalik meetod pisarakanääre visualiseerimiseks ja patoloogiliste muutuste tuvastamiseks. Raskematel juhtudel võidakse kasutada kompuutertomograafiat (KT) või magnetresonantstomograafiat (MRT).
• Laboratoorsed uuringud: Veretestid (nagu valge vereliblede arv, CRP) aitavad hinnata põletikulist protsessi. Autoimmuunhaiguste kahtlusel tehakse spetsiifilisemad testid (nt ANA, RF).
• Biopsia: Kroonilise dakkrioadeeniidi korral võidakse võtta kanääre koeproov (biopsia), et välistada vähktõve või kinnitada granulomatoosset põletikku.

Ravi sõltub dakkrioadeeniidi tüübist ja aluspõhjusest. Peamised ravisuunad on järgmised:

• Infektsioonilise dakkrioadeeniidi ravi: Bakteriaalse infektsiooni korral määratakse suuselised või intravenoossed antibiootikumid. Viirusliku infektsiooni puhul kasutatakse sümptomaatilist ravi või antiviraalseid preparaate.
• Mitteinfektsioonilise (nt autoimmuunse) dakkrioadeeniidi ravi: Põhiliseks ravimeetodiks on suukaudsed või kohalikud kortikosteroidid (nt prednisolon), et vähendada põletikku. Pikaajalistel juhtudel võidakse kasutada immuno-modulatoorseid vahendeid.
• Toetav ravi: Soojad kompressid silmadele, valuvaigistid (nt ibuprofen) ja piisav puhkus võivad leevendada sümptomeid.
• Kirurgiline ravi: See on haruldane ja reserveeritud juhul, kui tekib suur abstsess, mis vajab dreenimist, või kui on tekkinud püsiv deformatsioon.

Konsulteerige oftalmoloogi või perearstiga kohe, kui teil esineb järgmisi sümptomeid:

• Kiireloomulised või ägedad sümptomid: Järsk, tugev valu silmalao ülemises osas koos paistetusega.
• Nägemise muutused: Nägemise järsk halvenemine, kahekordne nägemine või silma liigutamise raskused.
• Sümptomite püsimine või halvenemine: Kui isehoidlik ravi (nt soojad kompressid) ei leevenda sümptomeid mõne päeva jooksul.
• Üldised märgid infektsioonist: Kõrge palavik, väsimus või lähialao lümfisõlmede suurenemine.
• Kroonilised sümptomid: Korduv või pikaajaline paistetus ja punetus silmalaugul, eriti kui teil on teadaolev autoimmuunhaigus.

Ärge viivitage arsti juurde pöördumist, kuna õigeaegne sekkumine võib oluliselt lühendada haiguse kestust ja vältida tüsistusi nagu abstsess või püsiv kahjustus pisarakanäärmetele.