Bartolini näärmetsüst

Bartolini näärmetsüst on mittetumoroorganiline vedelikuga täidetud moodustis (tsüst) Bartolini näärmes. Bartolini näärmet (ka Bartholini näärmet) on kaks pisikest eritusnääret, mis asuvad hüümeni mõlemal küljel vagunisse avanevate juhade kaudu. Nende peamine ülesanne on niisutada vaguniseinast erituse abil suguelundeid seksuaalse erutuse ajal. Kui näärmejuhad ummistuvad, koguneb eritis näärmesse, põhjustades selle paisumist ja tsüsti teket. See on peamiselt mehaaniline probleem, mis on seotud juhade läbimõõdu vähenemisega, kuid infektsioon võib protsessi kiirendada.

Peamine põhjus on Bartolini näärmejuhade mehaaniline ummistus. Põhjust täpselt ei teata, kuid see võib olla seotud:

• Kroonilise põletiku või ärrituse tagajärj (nt ebaõige aluspesu).
• Varasemate operatsioonide või traumade tulemusena tekkinud kudedearmidega.
• Näärmete talitluse muutustega (nt menopausi järel, kui eritus muutub viskoossemaks).
• Mõnel juhul võib ummistuse põhjustada bakteriaalne infektsioon (nt tavalised nahabakterid, klamüüdia, gonorrea). Enamik tsüste ei ole seotud seksuaalselt levivate infektsioonidega. Risk on suurem naistel reproduktiivses eas (20-30 eluaastat).

Diagnoos põhineb peamiselt anamneesil ja günekoloogilisel vaatusel. Arst hindab moodustise suurust, asendit, konsistentsi ja valulikkust.

• Füüsiline uuring: Vaadeldakse hüümeni ja vagunise ava piirkonda. Tsüst on tavaliselt hästi piiritletud, ümar või ovaalne.
• Laboratoorsed uuringud: Kui on kahtlus infektsiooni kohta, võetakse vagunise eritise näidiseid või tsüsti sisu punktsiooni teel, et tuvastada bakterid ja valida õige antibiootikum.
• Biopsia: Vanematel naistel (üle 40 aasta) või kui tsüst on väga kõva või kiiresti kasvav, võib arst soovitada biopsiat, et välistada väga haruldast vähkkasvajat. Tavaline Bartolini tsüst ei ole vähkkasvaja.

Ravi sõltub tsüsti suurusest, sümptomitest ja infektsiooni olemasolust.

1. Konservatiivne ravi (väikeste, sümptomiteta tsüstide puhul):

• Jälgimine: Süstemaatilist ravi ei vajata.
• Soojad istumisvannid (sitz bath): Soe vesi (10-15 minutit, mitu korda päevas) võib aidata juhasid avada ja vähendada ebamugavust.
• Valuvaigistid: Nesteroidsed põletikumitavad ravimid (nt ibuprofeen) abistavad valu ja põletiku leevendamisel.

2. Invasiivsemad protseduurid (suurte või põletikuliste tsüstide puhul):

• Punktsioon ja dreenaaž: Absstsessi korral tehakse väike lõige ja pühitakse mäda välja. See leevendab valu kohe, kuid tagasitulemise risk on suur.
• Wordi katetri paigaldus: Pärast dreenaaži paigaldatakse tsüsti väikesele balloonkatetrile, mis hoiab avause lahti 4-6 nädalat, võimaldades uue, püsiva juhatee moodustumist. See on vähem traumeeriv kui operatsioon.
• Marsupialiseerimine (operatsioon): Tsüst avatakse ja õmbitakse avaus lahti, luues uue, püsiva väljavooluava. See on efektiivne meetod suurte või korduvate tsüstide raviks.
• Näärme eemaldamine (Bartolinektoomia): Tehakse harva, näiteks korduvate tsüstide puhul, mis ei reageeri teistele meetoditele. See on radikaalsem operatsioon.

Pöördu kindlasti günekoloogi või perearsti poole, kui:

• Tunnetad hüümeni piirkonnas uut, kestvat paistetust või paistet.
• Paise on valulik, punane või soe puudutusele.
• Sul on palavik või üldine halb enesetunne koos piirkondliku paisega.
• Valu on tugev ja segab igapäevast tegevust (istumine, kõndimine).
• Tsüst puruneb ise, kuid ebamugavus ei kao või halveneb.

KUJUTA ERITI TÄHELEPANDA (vajadus kiireks meditsiiniliseks abiks): Kui valu on äge ja talumatu ning paise kiiresti suureneb (paari tunni või päeva jooksul), võib see viidata absstsessi tekkimisele, mis vajab kiiret dreenaaži.