Lisa kliinik

Balanitis

Kirjeldus

Balanitis on peenise eosnahka põletik, mis võib põhjustada olulist ebamugavust ja muret. See on üsna levinud seisund, mis võib esineda meestel igas vanuses. Õigeaegne arstiabi ja korrektne ravi on võtmetähtsusega tüsistuste, nagu eosnahka ahenemine (fibroos) või nakatumiste leviku, vältimiseks.

Balanitis on meditsiiniline termin peenise eosnahka (glans penise) põletiku kohta. Põletik võib olla lokaliseerunud vaid eosnaha piirkonda või levida ka peenise värvi (preputiumi) siseküljele, sellisel juhul nimetatakse seda balanopostiidiks. Põletikuline protsess hõlmab nahapunetust, turse, ärritust ja sageli ka valu. Seisund võib olla akuutne (äkiline ja lühiajaline) või krooniline (pikaajaline ja korduv). Kuigi balanitis ei ole eluohtlik, võib see mõjutada elukvaliteeti ning soolist funktsiooni ja vajab asjakohast tähelepanu.

Peamised ja esmased tunnused
  • Eosnahka punetus (erütseem) ja turse (ödeem).
  • Püsiv sügelus (pruritus) või põletustunne piirkonnas.
  • Valulikkus puudutamisel või seksuaalse akti ajal.
  • Ebatavalised eritised (valendid), mis võivad olla haisevad.
  • Eosnahal võivad tekkida väikesed punased laigud, lööve või isegi pisikesed haavandid (ulsteratsioonid).
  • Naha kuivus, lõhenemine (fissuurid) või paksunemine kroonilise vormi korral.
Võimalikud kaasuvad sümptomid
  • Raskused eosnahka tagasi tõmbamisel (fümoos) või selle liigne kokkutõmbumus (parafimoos) tursest tingituna.
  • Valulik urineerimine (düsüüria), kui põletik on laienenud urethra suu piirkonda.
  • Lümfisõlmede suurenemine (adenopaatia) ingvinaalpiirkonnas raskematel juhtudel.
  • Üldine rahutus ebamugavuse tõttu.

Balanitisel võib olla mitmeid erinevaid põhjuseid, mis jagunevad peamiselt infektiivseteks ja mitte-infektiivseteks.

Infektiivsed põhjused:

  • Seeninfektsioonid (kandidoos): Kõige levinum põhjus, mida põhjustab pärmseene Candida albicans. See võib olla seotud antibiootikumide tarvitamisega, diabeediga või nakkuse edasikandmise partnerilt.
  • Bakteriaalsed infektsioonid: Nagu streptokokid, stafülokokid või seksuaalsel teel levivad bakterid (nt klamüdia).

Mitte-infektiivsed põhjused:

  • Hügieeniprobleemid: Ebatisane puhastamine võib viia seemnevedeliku (smegma) kogunemiseni, mis ärritab nahka.
  • Kemikaalne ärritus (kontaktdermatiit): Tundliku naha reaktsioon duušigeelidele, pesupulbritele, lubjatilele või kontsentreeritud desinfektoridele.
  • Nahahaigused: Nagu psoriaas, ekseem või lihhen planus, mis võivad avalduda ka genitaalpiirkonnas.
  • Füüsiline trauma: Hõõrumine liibuvate riietega või liigne masturbatsioon.
  • Süsteemsed haigused: Eelkõige diabeet (tüüp 1 ja 2), mis loob suhkru sisalduse tõttu soodsa keskkonna infektsioonideks.
  • Füüsiline ärritus: Pikajaline niiskus, higistamine või eosnahka liigne kokkupuude uriiniga.

Balanitise diagnoosimise aluseks on põhjalik anamnees ja füüsiline uuring.

1. Anamnees: Arst küsib sümptomite kestuse, iseloomu, võimalikke ärritavaid tegureid (uued hügieenitooted), seksuaalse anamneesi ning üldisi terviseandmeid (diabeet).

2. Visiinne ja füüsiline uuring: Arst hindab eosnahka välimust, ulatust ja võimalikke eriteid.

3. Laboratoorsed uuringud:

  • Mikrobioloogiline analüüs: Eritiste (vajadusel) võtmisel ja seemnekate (kultuur) tegemisel bakterite või seente tuvastamiseks ning tundlikkuse määramiseks.
  • Veretestid: Glükoositaseme kontroll diabeedi väljaselgitamiseks.
  • Allergiatestid: Kahtlusel kontaktallergiale.

4. Biopsia: Väga harvadel juhtudel, kui kahtlustatakse pahaloomulist muutust või spetsiifilist nahahaigust, võetakse väike koeproov (biopsia) histoloogiliseks uurimiseks.

Ravi sõltub otsustavalt balanitise põhjusrühmast.

Infektiivse balanitise ravi:

  • Seeninfektsiooni korral: Kohalikud või suukaudsed põrsevastased kreemid/vasted (nt klotrimasool, mikonasool, flukonasool).
  • Bakteriaalse infektsiooni korral: Kohalikud või suukaudsed antibiootikumid vastavalt tundlikkusananlüüsile.

Mitte-infektiivse (ärrituse või põletikulise) balanitise ravi:

  • Mõõduka põletiku korral: Kohalikud kortikosteroidkreemid lühiajaliselt (nt hüdrokortisoon), et vähendada põletikku ja sügelust.
  • Põhjalik hügieen: Soojade (mitte kuumade) istuvannide tegemine, korralik, kuid liialdamata kuivatamine ja ärritavate kemikaalide vältimine.
  • Diabeedi kontroll: Kui põhjuseks on diabeet, on veresuhkru taseme optimeerimine põhiline ravimeetod.

Üldised nõuanded:

  • Kandma lõdva puuvillase aluspesu.
  • Vältima seksuaalkontakte kuni sümptomid on täielikult lahenenud, et mitte nakkatada partnerit ega suurendada ärritust.
  • Kui balanitis on korduv ja seotud fümoosiga, võib kaaluda tsirkumtsiooni (eosnahalõikust) kui pikaajalist lahendust.

Arsti poole pöörduda tuleks juhul, kui:

  • Sümptomid (punetus, sügelus) ei lahene 2-3 päeva jooksul pärast põhjalikuma hügieeni rakendamist ja potentsiaalsete ärritajate kõrvaldamist.
  • Tekivad tugev valu, haavandid või roided.
  • On kaasuv kõrge kehatemperatuur või külmavärinad, mis võivad viidata süstemaatilisele nakkusele.
  • Tekib raskus uriinieritamisel või eosnahka tagasi tõmbamisel.
  • Sümptomid korduvad tihti (rohkem kui 3-4 korda aastas).
  • Kahtlustatakse seksuaalsel teel levivat nakkatust.

Ärge häbenege probleemiga arsti poole pöörduda – see on levinud terviseprobleem, mida professionaalid näevad regulaarselt.

Otsi haigust

Seotud sümptomeid ei ole.