Mastopaatia
Kirjeldus
Mastopaatia on healoomuline rindakoe muutuste kogum, mis on seotud hormonaalsete tasakaalutushäiretega. See on üks levinumaid naiste rindade haigusi, mis võib põhjustada ebamugavust ja ärevust, kuid ei ole otseselt seotud vähktõvega. Õigeaegne diagnostika ja ravi võimaldavad sümptomeid tõhusalt kontrollida.
Mastopaatia (ka fibrotsüstiline rindahaigus) on mittepahaloomuline seisund, mille korral rindakoes esinevad muutused sageli seoses menstruatsioonitsükliga. Need muutused hõlmavad sidekoe fibroosi (koe tihenemist), tsüstide teket (vedelikuga täidetud õõnsused) ja epiteliaalrakkude kasvu (hüperplaasia). Seisund on hormonaalselt tingitud, eriti östrogeeni ja progesterooni taseme kõikumiste tõttu. Kuigi see võib põhjustada valu ja teisi sümptomeid, ei ole mastopaatia vähkkasvaja ega suurenda oluliselt rinnavähi riski, kuigi võib muuta rindade struktuuri, muutes patsientidele rinnavähikahtlustuse hindamise keerulisemaks.
- Rindade valu, tundlikkus või pingetus, mis võib tsüklilise olla (halveneb enne menstruatsiooni) või mittetsükliline (püsiv)
- Rindade üldine või lokaliseeritud paistetus
- Rindkudes kobadamatute, tihedate alade (modulatsioonide) teke
- Selged või rohekad vedeliku eritumine nibust
- Tsüstide olemasolu – pehmed, liikuvad ja ümarad moodustised, mis võivad menstruatsiooni eel suureneda
- Rindade üldine ebahomogeensus ja kobrus
- Sageli mõlemad rinnad on mõjutatud, kuigi sümptomid võivad olla ühepoolselt tugevamad
Mastopaatia peamiseks põhjuseks peetakse hormonaalset tasakaalutust, eriti östrogeeni suhtelist ülekaalu progesterooni suhtes. Riskitegurite hulka kuuluvad: sagedane alkoholi tarvitamine, rasvunud toitumine, kofeiini suur tarbimine, suitsetamine, stress ja perekonnalugu. Seisund esineb sagedamini 30–50-aastastel naistel ja võib vaibuda menopausi järel, mis kinnitab selle seost suguhormoonidega. Mõned uuringud seovad mastopaatiat ka kilpnäärme talitlushäiretega.
Diagnoos põhineb anamneesil, füüsisel uuringul ja kujutlusdiagnostikal. Arst kuulab patsiendi kaebused välja ja palpatseerib rinnad, otsides moodulatsioone ja tsüste. Põhiliseks kujutlusmeetodiks on mammograafia, mis võib näidata iseloomulikke tihedaid alasid, tsüste ja fibroosi. Ultraheliuuring on eriti kasulik tsüstide ja tahkete moodustiste eristamiseks. Väga tiheda koe või kahtlase leiu korral võib olla vajalik magnetresonantstomograafia (MRI). Kui leid on kahtlane või sümptomid on eriti tugevad, võib arst soovida biopsiat (näiteks nõelbiopsiat), et välistada pahaloomuline kasvaja ja kinnitada mastopaatia diagnoosi.
Mastopaatia ravi on suunatud sümptomite leevendamisele ja põhjuste kõrvaldamisele. Mittefarmakoloogilised meetodid hõlmavad toitumise muutmist (vähendada rasva, soola ja kofeiini, suurendada kiudaine tarbimist), mugavate sidemete kandmist ning valu korral sooja või jaheda kompressi kasutamist. Valu leevendamiseks võib arst soovita paratsetamooli või ibuprofeeni. Raskematel juhtudel võib arst välja kirjutada hormonaalseid ravimeid, näiteks progesteroonikreeme või selektiivseid östrogeeniretseptori modulaatoreid (näiteks tamoksifeen), et tasakaalustada hormoone. Suuremate ja valulike tsüstide korral võib olla vajalik nõelaspiratsioon, et tsüst tühjendada. Oluline on regulaarne arsti juurde käimine seisundi jälgimiseks.
Pöörduge kindlasti arsti juurde, kui: tunnete rinnas uut, püsivat või muutuvat kobrat; nibu eritist, eriti verevoolu või pruuni eritise ilmnemisel; rinnanaha muutub (näiteks „apelsinikoore“ sarnaseks) või nibu sisse tõmbub; valu on nii tugev, et segab igapäevaelu; või kui teil on tugev perekonnalugu rinnavähki. Kuigi mastopaatia ise ei ole ohtlik, on oluline välistada teised, tõsisemad seisundid. Igakuine enesekontroll ja regulaarsed arsti kontrollid on soovitatavad, eriti kui teil on diagnoositud mastopaatia.