Fibroadenoom
Kirjeldus
Fibroadenoom on healoomuline kasvaja rinnas, mis on üks levinumaid naiste rinnaprobleeme, eriti nooremas eas. Kuigi see ei ole vähkkasvaja ja ohutu, võib see põhjustada muret ning nõuab regulaarset jälgimist, et tagada patsiendi rahu.
Fibroadenoom on healoomuline kasvaja, mis koosneb sidekoest (fibro-) ja rinnanäärmete piirdearmkoe rakkudest (-adenoom). See tekib rinnanäärmete udarjuharikus ja on enamasti üksik, kompakne ning hästi piiritletud moodustis. Fibroadenoomid on hormonaalselt tundlikud – nad võivad menstruatsioonitsükli jooksul või raseduse ajal veidi suureneda. Need on väga levinud, eriti naistel vanuses 15–35 aastat, ja kuigi nad on healoomulised, võivad nad mõnikord kiiresti kasvada või põhjustada ebamugavustundeid. Harva võivad need areneda teatud tüüpi vähivormideks, kuid enamik jäävad ohutuks.
- Komaktunne, liikuv, tihe ja ümar timukas rinnas (enamasti üksik).
- Timukas on tavaliselt valutu, kuid võib harva olla tundlik või valus, eriti enne menstruatsiooni.
- Timuka suurus võib hormonaalsete muutuste tõttu kõikuda.
- Kasvaja asub sagedamini rinnaku ülemises välisveerandis.
- Rinnaku suuruse või kuju muutus (suurema fibroadenoomi korral).
- Nähtav või kombitav tihe koogupäine moodustis, mis ei ole kiudunud ümbritseva kudemega.
- Väga harva võib tekkida kerge eritis nisast või nahamuutus timuka kohal.
Fibroadenoomi täpset põhjust ei teata, kuid see on tugevalt seotud reproduktiivhormoonide, eelkõige östrogeeni mõjuga. Rinnanäärme koe kasv on hormonaalselt reguleeritud ja östrogeeni taseme tõus (nagu puberteedi, raseduse või hormonaalse rasestumisvastase ravi ajal) võib soodustada fibroadenoomi teket ja kasvu. Riskitegurite hulka kuuluvad: noorem eas (15–35 aastat), perekonnalugu fibroadenoomide või muude healoomuliste rinnakasvajatega, hormonaalsete ravimite kasutamine ning teatud geneetilised sündroomid (nagu Cowdeni sündroom). Fibroadenoomid ei ole pärilikud ega nakkuvad, kuid indiviidi hormonaalne taust mängib olulist rolli.
Fibroadenoomi diagnoos põhineb kliinilisel uuringul ja kujutistehnilistel meetoditel. Esmalt teeb arst füüsilise uuringu, hinnates timuka suurust, kuju, liikuvust ja konsistentsi. Seejärel rakendatakse kujutistehnikaid: noortel naistel on esmaseks meetodiks rinnaku ultraheliuuring, mis võimaldab eristada tahket kasvajat (fibroadenoomi) vedelikuga täidetud tsüstist ning hinnata selle morfoloogiat. Vanematele naistele või täiendava selgitusena tehakse mammograafiat, mis näitab fibroadenoomi tiheda, hästi piiritletud kujuna. Lõplikuks kinnituseks tehakse biopsiat – tavaliselt tuukaspunktsiooni või tuumabiopsiat (core biopsy) koe mikrootskopiliseks uurimiseks. See kõrvaldab vähidiagnoosi ja kinnitab healoomulist iseloomu.
Fibroadenoomi ravi sõltub kasvaja iseloomust, suurusest, muutumiskiirusest ja patsiendi soovidest. Enamik väikseid ja muutumatuid fibroadenoome ei vaja aktiivset ravi, vaid regulaarset jälgimist (näiteks 6-12 kuu tagant ultraheliuuringut). Kiiresti kasvava, suure (üle 3-4 cm), valuliku või patsiendi jaoks psühholoogiliselt koormava kasvaja korral kaalutakse ravi võimalusi: 1) Kirurgiline eemaldamine (lumpektomia) – kasvaja eemaldamine kohalikus tuimestuses, jättes rinnaku välimuse peaaegu muutumata. 2) Mitteinvasiivsed tehnikad: krioterapia (külmravi), raadiosageduslik ablatsioon või kõrgsageduslik ultraheli (HIFU), mis hävitavad kasvajaraku ilma lõiketa. 3) Hormonaalravi ei ole tavaliseks meetodiks. Patsiendile soovitatakse teha regulaarset rinnaku enesekontrolli ja järgida arsti poolt määratud jälgimiskava.
Pöörduge kiiresti rinnaspetsialisti (mammoloogi) või perearsti poole, kui: 1) Leiate rinnast uue, kombitava timuka või märkate olemasoleva timuka muutust (suurenemine, kuju või konsistentsi muutus). 2) Timukas on valulik või tundlik. 3) Teil on perekonnas rinnavähijuhtumeid ja avastate rinnas muutuse. 4) Teil ilmneb eritis nisast (eriti verev või selgelt läbipaistev) või nahamuutused timuka kohal (näiteks sissevajunud nahk). 5) Teil on üldine mure või ärevus rinnaku seisundi pärast. Ärge oodake – varajane konsultatsioon ja diagnostika annavad kindluse ja võimaldavad valida parima ravisuuna.