Galaktotsell

Galaktotsell on mittekahalge kasvaja (tsüst), mis moodustub rinnas piimajuhade blokeerumise tõttu. Kui piimavool takistub, koguneb piim või rasvase koostisega vedelik piimajuhas või selle ümbruses, moodustades ümara või ovaalse kinnise moodustise. See tsüst on tavaliselt ümbritsetud sidekoest kapsliga ja selle sisu võib olla vedel, kooritud piima sarnane või vaigutaoline. Galaktotsell on tihedalt seotud hormonaalsete muutustega ning esineb peamiselt imetavatel naistel, kuigi võib ilmneda ka raseduse ajal, pärast imetamise lõpetamist või isegi meestel teatud hormonaalsete häirete korral. See ei ole vähkkasvaja ja ei muutu sellesse harilikult, kuid võib suureneda ja põhjustada valu või deformatsiooni.

Galaktotselli peamiseks põhjuseks on piimajuhade takistus või blokeerumine, mis takistab piima normaalset väljavoolu. See võib olla põhjustatud mitmetest teguritest:

• Imetamine ja piima tootmine: Enamik juhtumeid on seotud imetamisega. Vigane imetamise tehnika, liiga pikkade vahedega toitmine või järsk imetamise lõpetamine võivad põhjustada piima kogunemist ja juhade ummistust.
• Trauma või kirurgia: Rinnapiirkonna vigastus või eelnev rinnakirurgia võib juhasid kahjustada või armkude moodustumist põhjustada.
• Hormonaalsed muutused: Raseduse, imetamise, menopausi või teatud hormoonravi käigus esinevad estrogeni ja prolaktiini tasemete kõikumised võivad soodustada tsüsti teket.
• Mõned ravimid: Väga harva võivad psühhiaatrilised ravimid või muud ained, mis mõjutavad prolaktiini taset, olla seotud.
• Põletikulised protsessid: Mastiit (rinnapõletik) võib juhasid ahtaks teha.

Riskirühma kuuluvad eelkõige imetavad naised, eriti need, kel on eelnev rinnapatholoogia ajalugu.

Galaktotselli diagnoosimine algab tavaliselt patsiendi anamneesi ja füüsilise uuringuga, kus arst katsetab moodustist. Diagnoosi kinnitamiseks ja teiste haiguste (nt vähk) välistamiseks kasutatakse järgmisi meetodeid:

• Ultraheliuuring (ultraheli): See on peamine piltdiagnostika meetod. See võimaldab visualiseerida tsüsti struktuuri, hinnata selle suurust, seinu ja sisu. Galaktotsell näeb ultrahelis selgelt piiritletud, vedelikku sisaldava massina.
• Aspiratsioon: Kui diagnoos on kahtlane, võib arst kasutada õhukese nõela abil tsüsti punktiooni (aspiratsiooni). Tüüpilise galaktotselli korral on aspireeritav vedelik piimasarnane, valget või kreemikat värvi. Vedeliku uurimine mikroskoobiga aitab kinnitada diagnoosi.
• Mammograafia: Tavaliselt ei ole see esmane meetod noortel naistel, kuid võib olla kasulik vanemal eas naistel või kahtluste korral. Galaktotsell võib mammogrammil näida ümarana või ovaalsena, selgelt piiritletud tihedusena.
• Magnetresonantstomograafia (MRI): Kasutatakse harva, peamiselt keerukatel juhtudel või kui teised meetodid ei andnud selget pilti.

Enamik galaktotselle ei vaja agressiivset ravi, eriti kui need on väikesed ja sümptomivabad. Ravi eesmärk on leevendada sümptomeid ja vältida tüsistusi.

Sümptomaatiline ravi:

• Jälgimine: Väikesi, mittevalulikke tsüste jälgitakse lihtsalt regulaarsete kontrollidega, sest need võivad iseenesest imetamise lõppedes või hormonaalsete muutuste tõttu kaduda.
• Soojad kompressid ja masaaz: Võivad aidata leevendada valu ja soodustada piima voolu, mis võib tsüsti vähendada.
• Parandatud imetamisharjumused: Imetamisnõustaja konsultatsioon võib aidata vältida uute tsüstide teket.

Invasiivsemad protseduurid:

• Aspiratsioon (punktsioon): Suuremate või valulike tsüstide puhul saab arst nõela abil vedeliku välja tõmmata. See toob kiire leevenduse, kuid tsüst võib uuesti täituda.
• Kirurgiline eemaldamine: Soovitatakse ainult siis, kui tsüst on väga suur, põhjustab olulist deformatsiooni, kasvab pidevalt või kui on kahtlus kasvaja olemuse osas. Tsüst eemaldatakse koos kapsliga (eksstirpatsioon), et vältida taastekket.
• Hormonaalne ravi: Väga harva võib arst soovitada ravimeid, mis vähendavad prolaktiini taset, kui tsüstide teke on seotud hormonaalse tasakaalutusega.

Soovitatav on konsulteerida perearsti või günekoloogiga, kui rinnas ilmub uus, tuntav moodustis – isegi kui see ei valuta. Kohene arstiabi on vajalik järgmistel juhtudel:

• Moodustis kiiresti kasvab või muutub kõvemaks.
• Tekib püsiv, tugev valu.
• Rinnanahk muutub tsüsti kohal punaseks, soojaks või on tundlik puudutusele (võib viidata põletikule või infektsioonile).
• Ilmneb palavik või külmavärinad.
• Tsüst ei kao mitu kuud pärast imetamise lõppu või pärast aspiraatsiooni taastub kiiresti.
• Rinnast eritub verd või tumedat vedelikku.

Need märgid võivad viidata tüsistustele või vajavad täiendavat diagnostikat teiste haiguste välistamiseks.