Rindafibroadenoom
Kirjeldus
Rindafibroadenoom on üks levinumaid heade omadustega kasvajaid rinnas, mis esineb peamiselt noorematel naistel. Kuigi see on reeglina healoomuline, on oluline saada täpne diagnoos, et eristada seda teistest rinnamuutustest ja hoida ära tarbetut muret.
Rindafibroadenoom on mittepahaloomuline (heaqualityne) kasvaja, mis koosneb nii sidekoest kui piimanäärme rakkudest. See tekib rinnarinnkude hormonaalsete muutuste tõttu ja on seotud viljakusiga naiste östrogeeni tasemega. Kasvajad on tihti ümmargused, elastse konsistentsiga ja liigutatavad nahaaluses – need ei pruugi üldse muutuda või kasvada aastate jooksul. Enamik fibroadenoome ei ole ohtlikud ega põhjusta tüsistusi, kuid nende olemasolu võib mõnikord suurendada rinnavähi riski vähesel määral.
- Rinnas tajutav, selgelt piiritletud, tihe ja liigutatav kerakujuline või ovaalne moodustis (sõlmeke).
- Sõlmeke võib olla erineva suurusega (tavaliselt 1–3 cm, kuid võib kasvada).
- Tunnetus võib muutuda enne menstruatsiooni, muutudes suuremaks või valusamaks.
- Kerge valulikkus või ebamugavustunne rinnas.
- Mõnel juhul võib sõlmeke kiirelt kasvada (nt raseduse ajal).
- Väga harva võib tekkida väljasuremise ajal väheneda.
Rindafibradenoomi täpne põhjus ei ole teada, kuid see on tihedalt seotud suguhormoonide, eelkõige östrogeeni mõjuga. Rinnarinnkude rakud reageerivad sellele hormoonile, mis võib põhjustada lokaalset ülekasvu. Peamised riskitegurid on vanus (sagedamini 15–35-aastastel naistel), perekondlik kalduvus (ligikaudu 10–20% juhtudest), rasedus ja imetamine (hormonaalsed muutused võivad kasvajat suurendada) ning hormonaalsete rasestumisvastaste tabletite kasutamine mõnel juhul. Enamikul naistel ei ole aga ühtegi konkreetset riskitegurit.
Diagnoosi panemiseks kasutatakse mitmeetapilist lähenemist. Esmalt teeb arst füüsilise rinnade läbivaatuse, hinnates sõlmekese suurust, kuju, tihedust ja liikuvust. Seejärel tehakse rindade ultraheliuuring (ultraheli), mis on noorematele naistele esmane piltmeetod – see võimaldab visuaalselt hinnata kasvaja olemust. Vanematel naistel (üle 35–40 aasta) võidakse soovitada ka mammograafiat. Lõplikuks kinnituseks võetakse tavaliselt biopsia – kas nõelbiopsia, kus võetakse väike koeproov, või kirurgiline biopsia täielikuks eemaldamiseks. Koeproovi histoloogiline analüüs annab kindla vastuse, kas tegemist on fibroadenoomiga.
Rindafibradenoomi ravi sõltub kasvaja suurusest, sümptomitest ja patsiendi soovidest. Väikesed ja muutumatud fibroadenoomid, mis ei põhjusta kaebusi, võivad vajada ainult regulaarset jälgimist (kord 6–12 kuud ultraheliu või mammograafiaga). Kirurgiline eemaldamine (lumpektomia) on näidustatud, kui kasvaja kiiresti kasvab, põhjustab valu või patsient tunneb psühholoogilist distressi. Minimaalselt invasiivsed meetodid (nagu krüoterapia või ultrahelijuhtimisel tehtud ablatsioon) on alternatiivid. Hormonaalravi ei ole tavalise fibroadenoomi puhul tõhus. Oluline on säilitada tervislik eluviis, kuid konkreetseid toitumissoovitusi või ennetusmeetmeid ei ole teada.
Konsulteerige kindlasti arstiga, kui tunnete rinnas uut, senitundmatut sõlmekest või muutust olemasolevas sõlmekeses (nt kiire kasv, kuju või tiheduse muutus). Samuti tuleks arsti poole pöörduda valu, tursuse või nipsist eritise ilmnemisel. Regulaarsed enesekontrollid ja vastavalt vanusele soovitatavad läbivaatused (nagu mammograafia) on olulised rinnatervise säilitamiseks. Ärge viivitage, kui kahtlustate midagi ebatavalist – varajane hindamine annab rahu ja kindlustunde.