Intraduktaalne papilloom
Kirjeldus
Intraduktaalne papilloom on üks levinumaid põletikuta, healoomulisi muutusi rinnas. See on kasvaja, mis tekib piimakanali sees ja võib põhjustada erinevaid sümptomeid, sealhulgas eritist. Kuigi enamik intraduktaalseid papilloome on healoomulised, vajavad nad siiski hoolikat arstlikku hindamist ja sageli ka ravi.
Intraduktaalne papilloom on pisikese, tillukesena muhkuna esinev healoomuline kasvaja, mis areneb ühe või mitme piimakanali seina piirkonnas. See koosneb soonelise koe ja veresoonte võrgustikust, mis on kaetud kanali limaskestaga. Kasvaja asub otse piimakanalis, sageli selle laienemise kohas. See võib olla üksik (soolne papilloom) või esineda rühmana (mitmikpapilloom). Kuigi see on healoomuline, võib see kahjustada kanali seinast lähtuvaid rakke ning seetõttu on vajalik korrektne diagnostika, et eristada seda vähkkasvajatest. Peamiseks mureks on võimalus kasvaja veritsemisele, mis põhjustab eritist, ning väike, kuid olemasolev risk, et teatud tüüpi papilloomid võivad aja jooksul muutuda ebasoodsaks (eelkõige atüüpilised papilloomid).
- Selge, roosakas või verine eritis rinna nibust (see on kõige iseloomulikum sümptom).
- Katsetamisel võib tunda pehmet, liikuvat või kinnistunud moodustist rinnas, eriti nibu ümbruses või areooli piirkonnas.
- Valu või ebamugavustunne rinnas, mis võib olla pidev või ilmneda vaid kompressiooni ajal.
- Nibu või selle ümbruse nahapunetus ja ärritus.
- Nibu sissetõmme või deformatsioon, kui kasvaja asub väga lähedal nibule.
- Rinnakoe märgatav paksunemine või paistes (eriti mitmikpapilloomide korral).
- Põletikulised protsessid, kui papilloom takistab kanali tühjenemist.
Intraduktaalse papilloomi täpne põhjus pole täielikult teada, kuid seda seostatakse hormonaalsete muutustega ja koe üleliigse kasvuga. Peamised riskitegurid hõlmavad: hormonaalset tasakaalutus – papilloomid reageerivad östrogeenile ja võivad suureneda menstruaaltsükli ajal või raseduse ajal; vanus – kõige sagedamini esineb see 35–55-aastastel naistel; geneetiline kalduvus – perekonnas esinev rinnavähk või muud rinnahaigused võivad suurendada riski; ja mõned meditsiinilised seisundid, nagu fibrotsüstiline rinnakoe muutus. Mitte ükski tegur ei ole otsene põhjus, vaid need loovad soodsad tingimused papilloomi arenguks.
Diagnoosi kinnitamiseks kasutatakse mitmeetapilist lähenemist. Esmaseks meetodiks on mammograafia ja/või ultraheli, mis võimaldab hinnata rinnakoe struktuuri ja visualiseerida kasvaja. Kõige olulisem meetod on duktoskoopia – peenikese torukese sisestamine nibu avausse, mis võimaldab otseselt vaadelda piimakanaleid ja papilloomi. Proovi võtmiseks tehakse tavaliselt biopsia: fine-needle aspiration biopsy (FNAB) või core needle biopsy, et saada koeproov tsütoloogiliseks ja histoloogiliseks analüüsiks. Eritingimustel (näiteks mitmikpapilloomide või atüüpiliste muutuste korral) võidakse soovitada magnetresonantstomograafiat (MRI). Lõpliku diagnoosi annab patoloog, kes uurib mikroskoobiga võetud koeproovi.
Intraduktaalse papilloomi põhiline ravi on kirurgiline eemaldamine, eriti kui on verine eritis, valu või kahtlus atüüpiliste muutuste osas. Kasutatakse kahte peamist meetodit: mikrodirektsiooniline resektsioon (duktoskoopia juhendamisel tehtav täpne eemaldamine) ja segmentaalne resektsioon (kanali osa koos kasvajaga eemaldatakse väikese lõike kaudu). Kui papilloom on väike ja ei põhjusta sümptomeid, võidakse pakkuda vaatlust (järgimist) regulaarsete mammograafiatega. Pärast operatsiooni viiakse läbi histoloogiline uuring, et kinnitada healoomulisust ja välistada ebasoodsad muutused. Hormonaalravi ei ole intraduktaalse papilloomi puhul tavaline meetod.
On oluline konsulteerida mammoloogi või kirurgiga järgmistel juhtudel: kui ilmneb iga tüüpi eritis rinna nibust, eriti kui see on verine või spontaanne; kui katsetamisel tuntakse rinnas uut, selgelt piiritletud moodustist; kui tekib püsiv valu või tundlikkus ühes rinnapiirkonnas; ja kui on muutused nibu välimuses (näiteks sissetõmme). VÄGA OLULINE on kiiresti tegutseda, kui verine eritis ilmneb järsult või kaasneb kiiresti suurenev paise. Need ei pruugi olla papilloomi, vaid mõne teise seisundi tunnused, mis vajavad kiiret hindamist. Iseenesest ei ole intraduktaalne papilloom eluohtlik, kuid õigeaegne diagnostika võimaldab valida kõige sobivama ravi ja tagada rahuliku meeleolu.