Fibroküstiline mastopaatia
Kirjeldus
Fibroküstiline mastopaatia on levinud healoomulik seisund, mida iseloomustab rinnas esenevate tursete ja siduskoe muutustega. See ei ole vähk, kuid võib põhjustada ebamugust ja muret rindade tervise osas. Mõistmine selle seisundi olemuse kohta aitab leevendada ärevust ja suunata sobivatele ravivõtetele.
Fibroküstiline mastopaatia (ka fibroküstiline rinnahaigus) on mitmesuguste muutuste kogum, mis toimuvad rinnas ja on seotud hormonaalsete kõikumistega menstrueerumistsükli jooksul. Seisund iseloomustub rinnakoes tekkinud väikeste, vedelikuga täidetud tursete (küstide) ja sidekoe kasvu (fibroos) kombinatsiooni tõttu. See on väga sage seisund, mis esineb eelkõige reproduktiivse eas naistel ja mida peetakse pigem heatahtlikuks muutuseks kui haiguseks. Protsess hõlmab rinnanäärmete rakke ja ümbritsevat sidekude, mis muutub hormoonide (eriti östrogeeni ja progesterooni) mõjul tursunumaks, valulikumaks ja rohkem kobedaks.
- Rinnade valulikkus ja tundlikkus (mastalgia)
- Rinnas tuntav tihedus või kobedus
- Hõredad või ümarad tursed, mis võivad enne menstruatsiooni suureneda ja pärast seda väheneda
- Rinnas üldine ebamugustunde
- Harva võivad tekkida selged vedeliku eritumised nisaosast
- Sümptomid kipuvad tsüklilised olema – halvenevad enne menstruatsiooni ja leevenevad pärast seda
- Valu võib olla erineva tugevusega, mõnikord lihtsalt tundlikkus, mõnikord terav valu
- Muutused on tihti mõlemas rinnas, kuid võivad olla ka ühepoolselt tugevamad
- Struktuur muutub sageli kobedaks ja võib tunduda nagu "kruupide" olemasolu rinnas
Peamiseks põhjuseks peetakse naise reproduktiivsete hormoonide – eriti östrogeeni ja progesterooni – taseme kõikumisi menstruaaltsükli jooksul. Need kõikumised mõjutavad rinnakoes olevate näärmerakkude ja juharakkude vastumist. Rinnakoe on väga tundlik hormonaalsetele muutustele. Riskitegurite hulka kuuluvad: vanus (tavaliselt 20–50 eluaastat), perekondlik kalduvus, kofeiini tarbimise suurendamine (arutluse all), rasvunud toitumine, stress, millel võib olla kaudne mõju hormonaalsele tasakaalule, ning mõned hormonaalsed rasestumisvastased vahendid. Seisund harva esineb menopausi järel, mis kinnitab selle seost ovulatsioonitsükliga.
Diagnoos põhineb anamneesil ja füüsisel uuringul. Arst küsib sümptomite olemuse ja seose kohta menstruaaltsükliga ning teeb rinnade põhjaliku palpatoorse uuringu, et hinnata struktuuri ja leida tursed. Peamised abiuuringud on mammograafia ja rindade ultraheliuuring. Ultraheliga saab eristada tahkeid moodustisi ja vedelikuga täidetud küsse. Mammograafia võib näidata iseloomulikke tihedama koe piirkondi, mis võivad olla raskesti hinnatavad. Väga harva, kui moodustus kahtlust õelki, võib olla vaja biopsiat (näiteks õhukese nõela biopsiat), et saada kindel diagnoos ja välistada vähk. Enesekontroll on oluline, et märgata uusi või muutuvaid muutusi.
Kuna tegu on healoomuliku seisundiga, on ravi suunatud peamiselt sümptomite leevendamisele. Ravivõtted hõlmavad: valuvaigiste (nt ibuprofeen, paratsetamool) kasutamist valu ja põletiku leevendamiseks; hormonaalset ravi (nt hormonaalsed rasestumisvastased tabletid või väiksemad östrogeenidoosid) hormonaalse tasakaalu stabiliseerimiseks; soovitatakse kanda hästi toetavat ja mugavat rinnahoidjat; dieedi kohandamist (mõned naised leiavad, et kofeiini, rasva või soola vähendamine aitab sümptomeid); stressi vähendamist ja regulaarset füüsilist aktiivsust. Suuremate ja valulike küstide korral võib arst soovitada nende punktsiooni (vedeliku eemaldamist nõelaga), kuid see on ajutine lahendus, sest küsid võivad uuesti täituda. Operatiivset ravi kasutatakse äärmiselt harva.
On oluline konsulteerida arstiga, kui märkad rinnas järgmisi muutusi: uut, püsivat või ühte kohta lokaliseerunud valu; kõva, liikumatu ja kiiresti kasvavat turset; nahal rinnas või nisaosas (punetus, sügelus, "apelsinikoore" struktuur); nisaverejooksu või selge, verd sisaldava vedeliku eritumist; nisa või rinnanaba sissetõmbumist; või kui enesekontrollil leitud muutused ei kao menstruatsiooni järel. Kuigi fibroküstiline mastopaatia iseenesest ei suurenda oluliselt rinnavähi riski, on oluline kõiki uusi ja murettekitavaid sümptomeid koheselt arstile teatada, et välistada tõsisemad seisundid. Regulaarne mammograafiline skriining vastavalt vanusele ja riskiteguritele on ikkagi soovitatav.