Pupilla valgusrefleksi uuring

Pupilla valgusrefleksi uuring on lihtne ja kiire neuroloogiline test, mille käigus hindatakse silma pupillide reageerimist valgusele. See annab väärtuslikku teavet nii nägemisteedest kui ka kesknärvisüsteemi funktsioonide kohta. Uuringut kasutatakse laialdaselt nii rutinuuringutes kui ka eriliste neuroloogiliste sümptomite korral.

Funktsioon ja eesmärk
  • Hinnata pupillide kiiret ja sümmeetrilist kokkutõmbumist (miose) valgusele.
  • Kontrollida nägemistee ja aju tüvise terveltöötamist.
  • Avastada võimalikke kahjustusi silma, optilistel teedel või kesknärvisüsteemis.
Uuringu iseloom
  • Ei-invasiivne ja valutu kliiniline test.
  • Võib olla osa üldisest neuroloogilisest läbivaatusest.
  • Tulemused on peamiselt kvalitatiivsed (normaalne/ebanormaalne reaktsioon).
Ettevalmistus
  • Erilist ettevalmistust ei ole vaja.
  • Patsient istub või lebab, silmad on avatud ja vaatavad kaugusse.
Protseduur
  • Arst või meditsiinitöötaja suunab taskulambist või spetsiaalsest oftalmoskoobist eredat valgust kordamööda mõlemasse silma.
  • Vaadeldakse pupilli, millesse valgust suunatakse (otse reaktsioon) ja teise silma pupilli (kaudne või konsensuaalne reaktsioon).
  • Hinnatakse reaktsiooni kiirust, ulatust ja sümmeetriat.
Neuroloogilised põhjused
  • Aju tüve (näiteks keskmine aju) kahjustused.
  • Koliku (III) peaaju närviparüüs või kahjustus, mis võib põhjustada pupilli dilatatsiooni ja reageerimatust.
  • Horne'i sündroom (sümpaatilise närvisüsteemi kahjustus).
Silma- või nägemisteedega seotud põhjused
  • Nägemisnärvi (n.opticus) kahjustus või põletik.
  • Mõne ravimi või mürgistuse mõju (näiteks atropiin, pilokarpiin).
  • Ebanormaalsed muutused või vigastused silmamunas endas.
Muud seisundid
  • Glaukoom (rohelkõhn) või selle raviks kasutatud ravimid.
  • Metaboolsed häired või infektsioonid, mis mõjutavad kesknärvisüsteemi.
Peamised indikatsioonid
  • Kahtlus kesknärvisüsteemi (aju) kahjustuse või haiguse korral (nt peatrauma, insulti, ajupõletiku järel).
  • Peavalud, nägemishäired, iiveldus või teadvuse muutused, mis võivad olla neuroloogilise päritoluga.
  • Farmakoloogilise mõju hindamine (näiteks opiaatide või atropiini kasutamisel).
  • Rutiinne läbivaatus enne või pärast silma- või neurokirurgilist protseduuri.
Spetsialistid, kes seda uuringut kasutavad
  • Neuroloog
  • Oftalmoloog (silmaarst)
  • Erakorralise meditsiini arst või intensiivravi spetsialist
  • Üldarst või perearst esmase hindamise käigus

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse
Pupillide ahenemine

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!