Pupilla valgusrefleksi uuring

Kirjeldav

Näitaja kohta

Pupilla valgusrefleksi uuring on lihtne ja kiire neuroloogiline test, mille käigus hindatakse silma pupillide reageerimist valgusele. See annab väärtuslikku teavet nii nägemisteedest kui ka kesknärvisüsteemi funktsioonide kohta. Uuringut kasutatakse laialdaselt nii rutinuuringutes kui ka eriliste neuroloogiliste sümptomite korral.

Mis on Pupilla valgusrefleksi uuring?

Funktsioon ja eesmärk

Hinnata pupillide kiiret ja sümmeetrilist kokkutõmbumist (miose) valgusele.
Kontrollida nägemistee ja aju tüvise terveltöötamist.
Avastada võimalikke kahjustusi silma, optilistel teedel või kesknärvisüsteemis.

Uuringu iseloom

Ei-invasiivne ja valutu kliiniline test.
Võib olla osa üldisest neuroloogilisest läbivaatusest.
Tulemused on peamiselt kvalitatiivsed (normaalne/ebanormaalne reaktsioon).

Uuringu läbiviimine

Ettevalmistus

Erilist ettevalmistust ei ole vaja.
Patsient istub või lebab, silmad on avatud ja vaatavad kaugusse.

Protseduur

Arst või meditsiinitöötaja suunab taskulambist või spetsiaalsest oftalmoskoobist eredat valgust kordamööda mõlemasse silma.
Vaadeldakse pupilli, millesse valgust suunatakse (otse reaktsioon) ja teise silma pupilli (kaudne või konsensuaalne reaktsioon).
Hinnatakse reaktsiooni kiirust, ulatust ja sümmeetriat.

Mida näitavad Pupilla valgusrefleksi uuringu muutused?

Neuroloogilised põhjused

Aju tüve (näiteks keskmine aju) kahjustused.
Koliku (III) peaaju närviparüüs või kahjustus, mis võib põhjustada pupilli dilatatsiooni ja reageerimatust.
Horne'i sündroom (sümpaatilise närvisüsteemi kahjustus).

Silma- või nägemisteedega seotud põhjused

Nägemisnärvi (n.opticus) kahjustus või põletik.
Mõne ravimi või mürgistuse mõju (näiteks atropiin, pilokarpiin).
Ebanormaalsed muutused või vigastused silmamunas endas.

Muud seisundid

Glaukoom (rohelkõhn) või selle raviks kasutatud ravimid.
Metaboolsed häired või infektsioonid, mis mõjutavad kesknärvisüsteemi.

Millal soovitatakse Pupilla valgusrefleksi uuringut?

Peamised indikatsioonid

Kahtlus kesknärvisüsteemi (aju) kahjustuse või haiguse korral (nt peatrauma, insulti, ajupõletiku järel).
Peavalud, nägemishäired, iiveldus või teadvuse muutused, mis võivad olla neuroloogilise päritoluga.
Farmakoloogilise mõju hindamine (näiteks opiaatide või atropiini kasutamisel).
Rutiinne läbivaatus enne või pärast silma- või neurokirurgilist protseduuri.

Spetsialistid, kes seda uuringut kasutavad