Pikaajaline südamerütmi muutlikkuse analüüs

Kirjeldav

Normaalsed väärtused

Pikaajaline südamerütmi muutlikkuse analüüs normid

Üldine

HRV normid sõltuvad tugevalt vanusest, soost, füüsilisest aktiivsusest ja kasutatavast meetodist. Tervetel täiskasvanutel võivad näiteks SDNN väärtused olla üle 100 ms ja RMSSD üle 30 ms, kuid need on orientiirväärtused.

Mehed

Meestel võivad keskmised HRD väärtused olla veidi madalamad kui naistel sama vanusegrupis.

Naised

Naistel, eriti reproduktiivseas eas, võivad olla kõrgemad HRV väärtused hormonaalsete eripärade tõttu.

Näitaja kohta

Pikaajaline südamerütmi muutlikkuse analüüs on meetod, mis hindab südame löökidevaheliste intervallide muutlikkust pikema aja jooksul, tavaliselt 24 tunni jooksul. See annab teavet autonoomse närvisüsteemi funktsiooni kohta ja võib aidata hinnata stressitaset, füüsilist vormi ning erinevaid tervislikke seisundeid.

Mis on Pikaajaline südamerütmi muutlikkuse analüüs?

Funktsioon

Hindab autonoomse närvisüsteemi (sümpaatilise ja parasümpaatilise) tasakaalu ja südame reageerimisvõimet.
Võimaldab hinnata organismi adaptiivset võimet ja stressireaktsiooni.

Päritolu ja kasutus

Kasutatakse kardiovaskulaarse tervise, stressi taseme ja taastumise hindamiseks.
Põhineb EKG (elektrokardiogrammi) andmetel, mida kogutakse pikaajaliselt.

Ettevalmistus uuringuks

Protseduur

Rindkerele kinnitatakse elektroodid või kantakse spetsiaalne portatiivne monitor (näiteks Holter-monitor), mis salvestab südamerütmi pidevalt 24-48 tundi või kauem.
Patsient peab järgima tavaelurütmi, vältima äkilisi intensiivseid füüsilisi koormusi ja pidama tegevuspäevikut (näiteks une, söömise ja stressiolukordade märkimine).

Eeltähelepanu

Enne uuringut tuleb vältida suurt kogust kofeiini ja alkoholi.
Oluline on informeerida arsti kõikidest võetavatest ravimitest.

Kõrge südamerütmi muutlikkus (kõrged HRV väärtused)

Füsioloogilised ja positiivsed põhjused

Väga hea füüsiline vorm ja korrapärane treening.
Piisav puhkus, madal stressitase ja hea taastumine.
Terved autonoomse närvisüsteemi funktsioonid.

Võimalikud patoloogilised seisundid

Mõned südame ritmihäired, näiteks süstoolne bradükardia (liiga aeglane südamerütm).
Mõnede ravimite (näiteks beetablokaatorite) mõju.

Madal südamerütmi muutlikkus (madalad HRV väärtused)

Elustiiliga seotud tegurid

Krooniline stress, ärevus või pidev vaimne koormus.
Liigpingutus, krooniline väsimus ja kvaliteetne une puudus.
Kehv füüsiline vorm ja liikumatus.

Meditsiinilised seisundid

Südame-veresoonkonna haigused (näiteks südamepuudulikkus, arteriaalne hüpertensioon).
Metaboolsed häired (näiteks diabeet).
Autonoomne neuropaatia (autonoomse närvisüsteemi kahjustus).
Kroonilised põletikulised haigused.

Indikatsioonid: millal tehakse uuring?

Tervise hindamine ja riskianalüüs