Modifitseeritud Evansi sinise värvuse test

Kirjeldav

Normaalsed väärtused

Modifitseeritud Evansi sinise värvuse testi normid (Plasmatilguse normid)
Üldine
Plasmatilguse normid on ligikaudsed ja sõltuvad kehakaalust. Üldiselt on normaalseks plasmatilguseks 35–50 ml kehakaalu kilogrammi kohta.
Mehed
Täiskasvanud meestel: ~3,0–3,5 liitrit (umbes 45–50 ml/kg)
Naised
Täiskasvanud naistel: ~2,5–3,0 liitrit (umbes 40–45 ml/kg)

Näitaja kohta

Modifitseeritud Evansi sinise värvuse test on spetsiaalne diagnostiline meetod keha plasma mahu täpsaks määramiseks. Seda kasutatakse patoloogiliste seisundite hindamiseks, mis on seotud vereringe mahuga. Test põhineb Evansi sinise värvuse kontsentratsiooni mõõtmisel veres pärast selle intravenoosset manustamist.

Funktsioon
  • Plasmatilguse mõõtmine
  • Vereringe hinnang
  • Diagnostika vere- ja hüdratatsioonihäirete korral
Päritolu ja meetod
  • Kohandatud Evansi sinise värvuse testi klassikalisest vormist
  • Kasutab Evansi sinist (T-1824) inertset markerit
  • Mõõdab värvuse lahjendust vereringes
Protseduur
  • Evansi sinist värvust (T-1824) süstitakse aeglaselt veeni.
  • Oodatakse 10–15 minutit, kuni värvus jaotub vereringes ühtlaselt.
  • Võetakse veriproov määratud ajahetkel.
  • Vereproovi analüüsitudakse fotomeetriliselt, et määrata värvuse kontsentratsioon.
  • Plasmatilguse arvutatakse valemiga, võttes aluseks manustatud aine koguse ja selle kontsentratsiooni veres.
Ettevalmistus
  • Eelnev konsultatsioon arstiga ravimite suhtes.
  • Vältida toidu tarvitamist 4–6 tundi enne proovi võtmist (vajadusel).
  • Hoiduda füüsilisest koormusest enne testi.
Kliinilised seisundid
  • Polidüsteemia (liigne punaliblede arv, mis suurendab vere mahtu)
  • Krooniline südamepuudulikkus
  • Maksatsirroos ja portaalse hüpertensiooni sündroom
  • Neerupuudulikkus ja vedelikupeetus
  • Rasedus (füsioloogiline suurenemine)
Muud tegurid
  • Liigne vedeliku manustamine (nt. intravenoosne vedelikuravi)
  • Hüperproteineemia (liige valgu sisaldus veres)
  • Hüperaldosteroonism (kuusuregulatsiooni häired)
Dehüdratatsioon ja vedelikukaotus
  • Raske kõhulahtisus või oksendamine
  • Liigne higistamine või kuumakahjustused
  • Diureetikumide (kuslapõletaja) liigtarvitamine
  • Diabeetiline ketoatsidoos
Muud meditsiinilised seisundid
  • Äge veremahlus (nt. verejooks, trauma)
  • Põletushaavad ja eksudatsioon
  • Addisoni tõbi (adrenaalse puudulikkus)
  • Krooniline alatoitumus ja kahiiksia
Peamised meditsiinilised põhjused
  • Kahtlus polidüsteemias või hüpervoleemias
  • Südamepuudulikkuse või neerupuudulikkuse monitorring
  • Dehüdratatsiooni või vedelikutasakaalu häirete hindamine
  • Ravimite (nt diureetikumid) mõju hindamine vere mahule
  • Šoki või trauma järgne vedelikute juhtimine
Spetsialistid, kes võivad testi tellida
  • Hematoloog (verehaiguste spetsialist)
  • Kardioloog (südamehaiguste spetsialist)
  • Nefroloog (neeruhaiguste spetsialist)
  • Intensiivravi arst (kriitilises seisundis patsiendi ravis)