Hallutsinatsioonid
Hallutsinatsioonid on meeleelamused, kus inimene näeb, kuuleb või tunneb midagi, mida tegelikult pole olemas. Käesolev juhend keskendub eelkõige nägemishallutsinatsioonidele – st olukorrale, kus inimene näeb asju, mida tegelikult ei ole. See võib põhjustada hirmu, segadust ja muret.
Hallutsinatsioonid on aju informatsiooni töötlemise häire. Tavaliselt töötleb aju meeltest saadud signaale, et luua ühtne maailmapilt. Hallutsinatsioonide korral aga aju toodab meelekogemusi ilma välise stiimulita. Nägemishallutsinioonide puhul näeb inimene valgusvirvendusi, mustreid, esemeid, loomi või isegi inimesi, kes tegelikkuses puuduvad. See võib olla seotud ajukemikaalide (nt dopamiini, serotoniini) tasakaalutusega, teatud ajupiirkondade üliaktiivsusega või une ja ärkveloleku tsüklite häirega.
- Äärmuslik unepuudus või väsimus
- Tugev stress, ärevus või trauma
- Mõnede retseptiravimite kõrvaltoimed (nt mõned depressioonivastased ravimid, parkinsoniravimid)
- Alkoholi või uimastite tarvitamine (eriti hallutsinogeenid nagu LSD)
- Alkoholi või uimastite vähenemissümptomid (nn kähmlus)
- Kõrge palavik, eriti laste puhul
- Psühhootilised häired nagu skisofreenia või bipolaarne häire
- Dementsus (nt Alzheimeri tõbi), mis kahjustab aju
- Ajukasvajad või ajuverejooksud
- Rasked ajutrauma või aju põletikulised haigused (nt meningiit, entsefaliit)
- Nägemisnärvi või nägemiskeskuse kahjustused (nt Charles Bonnet'i sündroom)
- Mõned neuroloogilised häired (nt Parkinsoni tõbi, epilepsia)
- Keemilise tasakaalu häired organismis (nt maksapuudulikkus, suurenenud veresuhkur)
Esmatase eneseseire ja reaktsioon on väga oluline. Kui hallutsinatsioonid on kerge ja esmakordse iseloomuga, võib aidata: 1) puhkamise tehnikad (sügav hingamine, meditatsioon) stressi vähendamiseks; 2) korrapärane une- ja puhkerežiim; 3) piisava vedeliku tarbimine ja tasakaalustatud toitumine; 4) vältida alkoholi, nikotiini ja eriti uimasteid; 5) luua rahulik keskkond, eemaldada võimalikud välised ärritajad; 6) rääkida usaldusväärsele lähedasele inimesele oma kogemusest; 7) jälgida hallutsinatsioonide sagedust, kestust ja sisu, et edastada täpset teavet arstile. Mitte kunagi ei tohi iseseisvalt katkestada arsti poolt määratud ravimeid, mis võivad hallutsinatsioone põhjustada – sellise otsuse peab tegema spetsialist.
- Kui hallutsinatsioonidega kaasneb teadvuse kaotus, segasus või orienteerumisvõime kaotus.
- Kui hallutsinatsioonid põhjustavad ägedat hirmu, paanikat või agressiivset käitumist, mis on oht endale või teistele.
- Kui kaasnevad tugevad peavalud, krambid, rasked hingamisraskused või rinnusvalu.
- Kui hallutsinatsioonid on järsud ja ilmnevad pärast pea trauma või võimalikku mürgistust.
- Kui inimene väljendab enesetapu mõtteid või kavatsusi.
- Hallutsinatsioonid esinevad korduvalt või muutuvad sagedamaks.
- Hallutsinatsioonid segavad igapäevast elu (uni, töö, suhted).
- Hallutsinatsioonidega kaasneb muu meelehäire (nt kuulmishallutsinatsioonid, tujukõikumised).
- Hallutsinatsioonid ilmnevad ravimite manustamise alguses või doosi muutmise järel.
- Hallutsinatsioonid on esmakordsed ja nende põhjus on teadmata, isegi kui need ei tundu kohe ohtlikud.
Seotud uuringud: Hallutsinatsioonid
Uuringud, mida arstid kõige sagedamini määravad, et selgitada välja selle sümptomi põhjus.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle sümptomi kohta: millal seda tundsite, mis oli põhjus, mis aitas. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!