Uriini osmolaarsus
Uriini osmolaarsus on test, mis mõõdab uriini osmolailsust ehk lahustunud ainetete kogukontsentratsiooni. See on oluline näitaja organismi vedeliku- ja elektrolüüditasakaalu ning neerude kontsentreerimisvõime hindamisel. Testi tulemus aitab tuvastada erinevaid haigusseisundeid, mis mõjutavad vedelikulist tasakaalu.
- Mõõdab uriinis lahustunud ainetete (nt naatrium, kaalium, urea, glükoos) kogukontsentratsiooni.
- Peegeldab neerude võimet kontsentreerida või lahjendada uriini, säilitades organismi vesetasakaalu.
- Kasutatakse koos veresoole osmolaarsusega vedelikupuuduse või ülekoormuse hindamiseks.
- Osmolaarsus väljendab osmolite arvu vedeliku liitris (mOsm/L) või kilogrammis (mOsm/kg).
- Kõrge osmolaarsus viitab kontsentreeritud uriinile (vedelikupuudus), madal osmolaarsus lahjendatud uriinile (vedelik ülekoormus).
- Proovi kogumine: Urini kogutakse tavaliselt ühekordse proovina hommikuse uriinina või 24 tunni jooksul (päevauriin).
- Analüüs: Proov saadetakse laboratooriumisse, kus osmolaarsust mõõdetakse spetsiaalse seadmega (osmomõõtur).
- Ettevalmistus: Enne testi tuleb vältida suurt joomist või pikaajalist vedelikupiirangut, kui arst ei ole teisiti juhendanud.
- Pikaajaline isu
- Kõhulahtisus
- Oksendamine
- Liigne higistamine
- Diabetes insipidus (ADH hormoni puudus)
- Cushingi sündroom
- Liigne aldosteroonism
- Neerude kontsentreerimishäire
- Mõned neerupuudulikkuse vormid
- Kõrge veresuhkru tase (diabeetiline ketoatsidoos)
- Suur valgu sisaldus toidus
- Mõned ravimid (diureetikumid)
- Liigne vedeliku tarbimine (polüdipsia)
- Südamepuudulikkus
- Maksatsirroos
- Liigne antidiureetiline hormoon (SIADH)
- Hüpotüreoos
- Neerude lahjendushäire
- Krooniline neerupuudulikkus
- Alatoitumine
- Mõned ravimid (nt mõned antidepressantid)
- Põhjuse tundmatu liigne janu või kuseerituse hindamisel.
- Kahtlus vedelikutasakaalu häirete (dehüdratatsioon või ülekoormus) osas.
- Neerude funktsiooni hindamisel (kontsentreerimisvõime).
- Diagnoosi ja ravi jälgimine diabeedil (eriti diabetes insipidus).
- Erinevate elektrolüüt- ja hormonaalhäirete diagnostika.
- Testi võib tellida perearst, sisehaiguste arst (internist), endokrinoloog või nefroloog.
- Nefroloog hindab neerude spetsiifilist funktsiooni, endokrinoloog hormonaalseid põhjuseid.
| Üldine | Tavaline vahemik on 50–1200 mOsm/kg (või mOsm/L). Norm sõltub vedeliku tarbimisest, toitumisest ja labori meetodist. |
|---|---|
| Meestele | Normid on sarnased, kuid võivad olla veidi kõrgemad suurema lihasmassi tõttu. |
| Naistele | Normid on sarnased, kuid võivad raseduse ajal olla muutunud. |
Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?
Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.
Uriini osmolaarsus tõuseb
1Uriini osmolaarsus langeb
4Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!