Lisa kliinik

Uriini osmolaarsus

Kvantitatiivne · mOsm/kg

Normaalsed väärtused

Uriini osmolaarsuse normid
Üldine
Tavaline vahemik on 50–1200 mOsm/kg (või mOsm/L). Norm sõltub vedeliku tarbimisest, toitumisest ja labori meetodist.
Mehed
Normid on sarnased, kuid võivad olla veidi kõrgemad suurema lihasmassi tõttu.
Naised
Normid on sarnased, kuid võivad raseduse ajal olla muutunud.

Näitaja kohta

Uriini osmolaarsus on test, mis mõõdab uriini osmolailsust ehk lahustunud ainetete kogukontsentratsiooni. See on oluline näitaja organismi vedeliku- ja elektrolüüditasakaalu ning neerude kontsentreerimisvõime hindamisel. Testi tulemus aitab tuvastada erinevaid haigusseisundeid, mis mõjutavad vedelikulist tasakaalu.

Funktsioon
  • Mõõdab uriinis lahustunud ainetete (nt naatrium, kaalium, urea, glükoos) kogukontsentratsiooni.
  • Peegeldab neerude võimet kontsentreerida või lahjendada uriini, säilitades organismi vesetasakaalu.
  • Kasutatakse koos veresoole osmolaarsusega vedelikupuuduse või ülekoormuse hindamiseks.
Põhimõte
  • Osmolaarsus väljendab osmolite arvu vedeliku liitris (mOsm/L) või kilogrammis (mOsm/kg).
  • Kõrge osmolaarsus viitab kontsentreeritud uriinile (vedelikupuudus), madal osmolaarsus lahjendatud uriinile (vedelik ülekoormus).
Protseduur
  • Proovi kogumine: Urini kogutakse tavaliselt ühekordse proovina hommikuse uriinina või 24 tunni jooksul (päevauriin).
  • Analüüs: Proov saadetakse laboratooriumisse, kus osmolaarsust mõõdetakse spetsiaalse seadmega (osmomõõtur).
  • Ettevalmistus: Enne testi tuleb vältida suurt joomist või pikaajalist vedelikupiirangut, kui arst ei ole teisiti juhendanud.
Vedelikupuudus (dehüdratatsioon)
  • Pikaajaline isu
  • Kõhulahtisus
  • Oksendamine
  • Liigne higistamine
Endokriinsed häired
  • Diabetes insipidus (ADH hormoni puudus)
  • Cushingi sündroom
  • Liigne aldosteroonism
Neeruhäired
  • Neerude kontsentreerimishäire
  • Mõned neerupuudulikkuse vormid
Muud põhjused
  • Kõrge veresuhkru tase (diabeetiline ketoatsidoos)
  • Suur valgu sisaldus toidus
  • Mõned ravimid (diureetikumid)
Vedeliku ülekoormus
  • Liigne vedeliku tarbimine (polüdipsia)
  • Südamepuudulikkus
  • Maksatsirroos
Hormonaalsed muutused
  • Liigne antidiureetiline hormoon (SIADH)
  • Hüpotüreoos
Neeruhäired
  • Neerude lahjendushäire
  • Krooniline neerupuudulikkus
Muud põhjused
  • Alatoitumine
  • Mõned ravimid (nt mõned antidepressantid)
Peamised indikatsioonid
  • Põhjuse tundmatu liigne janu või kuseerituse hindamisel.
  • Kahtlus vedelikutasakaalu häirete (dehüdratatsioon või ülekoormus) osas.
  • Neerude funktsiooni hindamisel (kontsentreerimisvõime).
  • Diagnoosi ja ravi jälgimine diabeedil (eriti diabetes insipidus).
  • Erinevate elektrolüüt- ja hormonaalhäirete diagnostika.
Spetsialistid
  • Testi võib tellida perearst, sisehaiguste arst (internist), endokrinoloog või nefroloog.
  • Nefroloog hindab neerude spetsiifilist funktsiooni, endokrinoloog hormonaalseid põhjuseid.

Seotud uuringud

Seerumi osmolaluss
complementary
Osmolaalsuse vahe
complementary
Antidiureetiline hormoon (ADH)
complementary
Uriini lahjendustest

Seotud haigused

Keskne diabetes insipidus 85% Nefrogeenne diabeet insipidus 80% SIADH sündroom (Ebasobiva antidiureetilise hormooni sekretsiooni sündroom) 75% Äge neerupupe 60% Krooniline neerupuudulikkus 55%

Otsi näitajat