Uriini askorbiinhappe sisaldus
Uriini askorbiinhappe sisalduse mõõtmine on laboratoortest, mis hindab C-vitamiini (askorbiinhappe) kontsentratsiooni uriinis. See aitab hinnata organismi C-vitamiini varusid ja võib olla kasulik ka teatud ainevahetushäirete või neerufunktsiooni hindamisel.
- Mõõdab C-vitamiini (askorbiinhappe) hulka uriinis.
- Peegeldab organismi viimase aja C-vitamiini tarbimist ja/või varusid.
- Võib osutada C-vitamiini üleliigsele või puudulikule tarbimisele.
- C-vitamiin on veeslahustuv vitamiin, mida organism ise ei tooda.
- Üleliigne kogus eritub peaasjalikult uriini kaudu.
- Uriini C-vitamiini tase on seotud sissevõetud kogusega toidust või toidulisanditest.
- Enne proovi andmist võidakse soovitada vältida suure C-vitamiini sisaldusega toite (nt sidruneid, kiili) või toidulisandeid mõne päeva jooksul.
- Oluline on järgida labori antud juhiseid, kas kogutakse juhuslik proov või 24-tunnine uriin.
- Tavaliselt ei ole vaja erilist nälgimist.
- Kogutakse uriiniprotekti anumasse sobiv uriiniproov (nt hommikune keskmine voog või kogu 24-tunnine uriin).
- Proov viiakse laborisse analüüsiks, kus askorbiinhappe sisaldus määratakse keemiliste meetoditega.
- Tulemused on tavaliselt saadaval mõne tööpäeva jooksul.
- Liigne C-vitamiini tarbimine toidulisandite või C-vitamiini tabletitena.
- Rikas C-vitamiini sisaldusega toitude (nt sidrunid, apelsinid, paprika) söömine testi eel.
- Mõned ainevahetushäired.
- Võib esineda teatud neerukivimite või infektsioonide korral.
- C-vitamiini vaegus toidus (nt skorbuut).
- Alatoitumus või tasakaalustamata dieet.
- Alkoholi liigtarbimine.
- Seedetrakti haigused, mis pärsivad vitamiinide imendumist (nt Crohn'i tõbi).
- Kroonilised neeruhaigused, mis võivad muuta vitamiinide ainevahetust.
- Pikajaline ravimite (nt aspiriin, antikonvulsandid) kasutamine.
- Skorbuudi (C-vitamiini puuduse) sümptomite korral (väsimus, igemeverevus).
- Kahtlus liigsest C-vitamiini tarbimisest.
- Krooniliste seede- või neeruhaiguste patsientide seireks.
- Kõrge uriini askorbiinhappega võib moonutada mõningate uriinianalüüside (nt glükoos, vere või valgu) tulemusi.
- Seetõttu võidakse seda mõõta teiste uriinitestide tulemuste täpsemaks hindamiseks.
- Perearst või sisehaiguste eriarst.
- Nefroloog (neerude eriarst).
- Gastroenteroloog (seedetrakti eriarst) või toitumisspetsialist.
| Üldine | Normaalsed väärtused võivad olenevalt laborist erineda, kuid tüüpiliselt on normiks <b>5–45 mg/dl</b> (0,28–2,56 mmol/l) juhuslikus uriiniproovis või <b>30–100 mg/24h</b> (1,7–5,7 mmol/24h) 24-tunnise uriini kogumisel. |
|---|---|
| Meestele | Normid on samad nagu üldistel väärtustel. |
| Naistele | Normid on samad nagu üldistel väärtustel. |
Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?
Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.
Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!